Arko Olesk soovitab: raamatud, mis valgustavad

Arko Olesk on eesti teadusajakirjanik ja mõttesportlane. Tema sulest on ilmunud ülimenukas kogumik mälumänguküsimusi “Mälumängupiibel” ja kaasautorina ülevaatlik kogumik “Head eesti asjad. Leidused ja leiutajad“.

Mille järgi aga kirglik mälumängur oma lugemist valib ja mida soovitab teistelegi: “Teadusajakirjanikuna on mind kõige rohkem paelunud kaht tüüpi teemad: arusaamu muutvad avastused ja inimmõtlemise mõistmine. Mõlema puhul tabab vaimustus hetkel, kui taipad maailma vaadata uuel moel, mõistes paremini kas ümbritsevat või iseennast. Nii on mu lemmikuks raamatud, lehelood, raadio- ja telesaated, mis pakuvad ahhaa-elamusi, toovad välja tavapäraseks peetud asjade ja nähtuste uudseid külgi ning sunnivad esitama küsimusi ka iseenda loomuse ja meie arusaamade põhjuste kohta. Selles valikus on raamatud, mis heidavad valgust, avavad silmi ning panevad mõtlema uuel moel.”

Jaan Aru „Ajust ja arust“ ning Andres Laan „Tehisintellekt“

 „Raamat, mida te käes hoiate, on kirjutatud kõigile, keda huvitab aju ja mis seal sees leida on. Selle teemad on vahetult seotud minu uurimistööga inimese aju, taju ja une valdkonnas. Põnev on vantsida teadmatuse piiril ja kiigata mõistatuste labürinti.“ Jaan Aru loe edasi…

 Imiteerides loomade ajus toimuvaid arvutusi, on tehisintellekt tunginud kõikvõimalikesse tehnikaleiutistesse, nutitelefonide häältuvastusseadmetest isejuhtivate autodeni. Et mõista nende intelligentsete süsteemide tööd, heidame pilgu tehislike ja bioloogiliste ajude sisemusse. Selgitame peamisi printsiipe, millel põhineb nende pealtnäha väga erinevate süsteemide toimimine. Loe edasi…

Arko Olesk soovitab: “Kumb on targem, inimene või masin? Neid raamatuid oleks hea lugeda just nimelt paaris. Kahe noore Eesti teadlase algupäraseid populaarteaduslikke raamatuid ühendab muu hulgas arutlus tehisintellekti üle, eelkõige aga selgitamine, kuidas toimub mõtlemine – nii masinates, inimestes kui ka teistes loomades. Mõlemad kirja pandud näideterohkelt ja ladusalt, olles sobilikud ka erialase ettevalmistuseta lugejale. Lisaks leiab Jaan Aru raamatust kasulikke (ja täiesti teaduslikke) nippe enda aju paremaks kasutamiseks.”

Jose Saramago „Pimedus“

Portugali kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1998) José Saramago (s 1922) allegoorilis-sümbolistlik romaan kirjeldab seletamatu “valge pimeduse” ehk sotsiaalse nägemis-võimetuse käes vaevlevat ühiskonda, mille liikmed peavad toime tulema üha suureneva füüsilise ja moraalse kaose tingimustes, kus inimloomus ilmutab oma kõige tumedamaid tahke. Autor annab heaoluühiskonnale raske, kuid kiiret lahendust nõudva ülesande: saada lahti “pimestavast” apaatiast ning kasvatada ligimesearmastusevõimet.

Arko Olesk soovitab: “Kui valgustav võib olla pimedus? Nobelist Saramago haarav romaan näitab meile inimloomuse tumedamaid soppe, mis löövad välja, kui ühel hetkel hakkavad suurlinnas inimesed kaotama silmanägemist.”

Randall Munroe „Mis oleks, kui …?“

Ülipopulaarse veebikoomiksi xkcd autor ja endine NASA robootik Randall Munroe on oma miljonite jälgijate rõõmuks kogunud koomiksi kõige tuumakamad küsimused-vastused kokku ühte raamatusse. Just nii on sündinud muljetavaldav kogumik naljakaid, kuid kaalukaid ja igati põhjendatud vastuseid olulistele küsimustele, mis pole teile tõenäoliselt seni pähegi tulnud. Loe edasi…

Arko Olesk soovitab: “Kes ütles, et teadus peab olema tõsine ja keeruline? Veebikoomiksi XKCD looja on selles raamatus võtnud rea absurdseid ja hüpoteetilisi küsimusi ning need täiesti teaduslikult ära vastanud, ikka talle omases kriipsujukukoomiksi vormis ning ohtra musta huumoriga.”

China Mieville „Embassytown“

Kauges tulevikus koloniseerivad inimesed planeedi, mis on koduks müstilistele Ariekeile. Nad on kuulsad oma unikaalse keele poolest, mida räägivad vaid vähesed maa saadikud.
Maalt pärit kolonist Avice Benner Cho saabub aastatepikkuselt seikluselt tagasi Embassytowni.
Ta ei oska ariekei keelt, kuid on siiski selle keele kustumatu osa, sest pikka aega tagasi võeti ta selles keeles kasutusele metafoorina. Vaata raamatut!

Arko Olesk soovitab: “Kuidas ületada lõhet, mis näib ületamatu? Lõhestunud maailmade kujutamise meistri China Mieville’i ulmeraamat võiks osalt olla isegi keeleteaduslik õpik, mis harutab lahti esmapilgul eri keelt kõnelevate osapoolte edukaks suhtlemiseks vajalikud komponendid.”

Kazuo Ishiguro „Never Let Me Go“

Praegu kolmekümne ühe aastane Kathy elas lapsena Hailshamis, kaunis Inglise maakohas asunud erakoolis, kus lapsed olid välismaailmast eraldatud. Neid kasvatati teadmises, et nad on erilised ja et nende hea tervis on ülitähtis nii neile endile kui ühiskonnale, kuhu nad lõpuks hakkavad kuuluma. Kathy on ammu lakanud mõtlemast sellele idüllilisele minevikule, aga kui kaks sõpra Hailshami kooliaastaist ta ellu tagasi tulevad, loobub ta mälestuste vastu tõrkumast. Loe edasi…

Arko Olesk soovitab: “Mis juhtub, kui saaksime hakata disainima inimesi? Ishiguro, hillitsetud emotsioonide meistri romaani taustaks on eetilised valikud ühiskonnas, kes on hakanud kasvatama lapsi organidoonoriteks. Eelkõige on see aga inimlik lugu armastusest ja kaotamisest.”

Nate Silver „Signal and the Noise: The Art and Science of Prediction“

Kuidas on ebakindlas maailmas võimalik arendada ettenägelikkust? Selle vastamiseks viib autor lugeja paeluvale reisile aktsiaturult pokkerilauda, näidates seejuures ennustamisega seotud kõrgeid riske ning kuidas on võimalik meid ümbritsevast mürast efektiivsemalt kasulikku informatsiooni omandada. Loe edasi…

Arko Olesk soovitab: “Kuidas ära tunda olulist infot? Meie ümber on tohutult palju müra ja samal ajal surve suuta õigesti ette näha tulevasi trende ja langetada nende põhjal õigeid otsuseid. Nate Silveri raamat juhatab tänuväärset teed läbi statistikarägastiku, näidates, milliseid vigu me enamasti andmete tõlgendamisel teeme ja kuidas neid vältida.”

Malcolm Gladwell „Taavet ja Koljat“

Raamatus “Taavet ja Koljat” arutleb autor selle üle, kuidas me mõistame sõnu “eelised” ja “varjuküljed”, seades need küsimuse alla viisil, mis võib mõnele tunduda peenelt intuitiivne ja teistele üllatav. Raamat algab kuulsa Taaveti ja Koljati looga ja liigub siis läbi ajaloo, peatudes erinevatel tuntud isikutel, nagu näiteks Araabia Lawrence ja Martin Luther King Jr. Loe edasi…

Arko Olesk soovitab: “Kas see, mis näib hea, on seda ikka alati? Gladwell, imetlusväärne jutuvestja, suudab ka selles raamatus mustkunstnikuna manada meie silme ette pilte, mis ei taha kuidagi klappida meie seniste arusaamadega. Kuid erinevalt tsirkuse mustkunstnikust ta mitte ei loo illusioone, vaid paljastab neid. Selles silmiavavas raamatus arutleb ta selle üle, kas teinekord puuduseks peetav hoopis mitte tegelik eelis.”

Urmas Vadi “Neverland”

Neverland” on külluslik raamat inimeste obsessioonidest, haarav nagu film, mille omavahel põimuvaid liine tahad muudkui edasi jälgida. Mis saab eakast näitlejannast, kes hakkab reaalsusega sidet kaotama? Aga patriootlikust eestivenelasest, kes astub kaitseliitu? Ja peategelaste paarist, kui naine tüütu mehe pärast pikka kooselu päevapealt maha jätab? Loe edasi…

Arko Olesk soovitab: “Urmas Vadi jutud muudab nauditavaks kergus, millega ta muudab nihestatuse loomulikuks. Me näeme ühtaegu pilti praegusest Eesti elust, meie inimestest ja teisalt reisime läbi kummaliste ilmade. Aga Vadi lugedes tunduvad needki täiesti normaalsed.”


Arko Olesk “Head eesti asjad. Leidused ja leiutajad”

Raamat jutustab leiutistest, avastustest ja leiutajatest, mille ja kelle üle meie, eestlased vaieldamatult uhked oleme või mida me päris meie omaks peame. Olgu vaid mõned näiteks toodud: eeternarkoos (Nikolai Pirogov). AU-8 ja Desintegraator (Johannes Hint), Click and Grow nutikas taimekasvatuspott (Mattias Lepp), põletussalv (Arnold Seppo), kaksiktähtede kataloog (Jaan Einasto), minikaamera Minox (Walter Zapp), omailma mõiste (Jacob von Uexküll), müomeeter (Arved Vain), õ-täht (Otto Wilhelm Masing), tintinnabuli stiil (Arvo Pärt) jpm. Raamatust ei puudu loomulikult ka rukkileiva, kohukese ja kiikingu lood. Loe edasi…

Arko Oleski raamatutega saad tutvuda siin!

About the author

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Raamatublogist

Siin blogis kirjutavad Rahva Raamatuga seotud toredad inimesed ja mõned külalisautorid sellest, mida nad armastavad: raamatutest ja lugemisest. Kui soovid sõna sekka öelda, kirjuta meile aadressil raamaturiiul@rahvaraamat.ee – raamatutest rääkivad kaastööd on alati oodatud. Mõnusat lugemist!

Arhiiv