Lauri Räpp on avaldanud neli raamatut, mida on müüdud kokku üle 7000 eksemplari. Tal on Instagramis üle 14 500 jälgija, mis teeb temast Eesti suurima jälgijaskonnaga tekste ja luuletusi postitava inimese. Uurisime autori käest tema soovitusi lugemise osas, mis lugeja tuju ja enesetunde kindlasti paremaks teeksid.
Ivo Tšetõrkin “Minu Amazonas“
Ei ole paremat viisi olmemuredest eemaldumiseks kui reisimine. Kui ise minna ei saa, siis on võimalus seda teha raamatute abil. Ivo “Minu Amazonas” on justkui musternäidis heast reisiraamatust. Siit saab Peruu kohta omajagu teada ja need teadmised on edastatud nii, et keerulisemad asjad on edasi antud lihtsalt ja lihtsad põnevalt. Mis peamine – siin saab ka nalja ja on hulgaliselt seiklusi ja sekeldusi. See raamat haarab endasse ja ei lase end lahti ka siis kui kaaned on suletud.
Richard Osman “Neljapäevane mõrvaklubi“
Kuigi raamatu pealkiri ja lugemissoovitused kaanel olid minu jaoks esmalt eemalepeletavad, võtsin selle ometi ette. Jumal tänatud, et võtsin. Möödus üks igati lõbus ja põnev õhtupoolik naeruturtsatuste ja kaasanuputamise saatel. Meelelahutus selle kõige paremas mõttes, kus ei puudunud ka olulised ja mõtlemapanevad teemad. Elujaatavad tegelased ja suurepärane lugemiselamus.
Maria Parr “Vahvlist südamed“
Järjest enam satub mu lugemislauale lasteraamatuid. “Vahvlist südamed” on üks neist, mida võiksid lugeda kõik vanuses 5-105 eluaastat. Kaasahaarav, südamlik ja soe, mõtlemapanev, kohati nukker ja pisarateni naerutav raamat, mis koorib sinult kõik need lisandunud aastad ja viib su tagasi aega, mil tunnetel oli kindel heli või kuju. Rõõm helises naeruna. Kurbus voolas pisaratena. Armastusel olid kodumaja välimus ja pereliikmete näod.
Anne-Mai Tevahi “Puudutatav“
Sellest raamatust õhkub kevadet, aga vahel lõhnab ta nagu sügis ja puulatvades keerlev saunaküdemise lõhn. Siin on lootust ja nukrust, unistusi ja lehekülgede kaupa ilu, kuhu uppudes kõik argised asjad unustada. Igas mõttes ilus raamat, mis puudutab ja mis ajab uitama nii tänavatele, loodusesse kui iseenda sisemistele radadele.
Lauri Räpp “Lihtsate asjade tähtsus“
““See, mis sa endast välja annad, tuleb ühel päeval su juurde tagasi,“ kordas mu kadunud vanaema, pisike kui kirsikivi, aga sisimas suur nagu ilmaruum. See lause on minu piibel, mu usk, mu mantra. Sest kõik tuleb ringiga tagasi. Ja läheb edasi. Vaenamine vaenlastena. Vimm vihkamisena. Hea headusena. Soe soojusena. Elu peegeldab alati vastu. Milline kergendus on mõista nende kõige lihtsamate asjade võlu.”
About the author
