Raamat „Öölaps“ räägib laste seas väga levinud hirmust – pimeduse kartmisest – ja annab juhise, kuidas näha pimedust kui salapärast seiklust. Lisaks õpetab raamat lastele mitmeid ööga seotud väljendeid ja tutvustab öö-nimelisi tegelasi.
Ma ütlen küll, et mina pimedust ei karda, aga päriselt kardan väga.
Kohe väga-väga.
Pimeduses ei ole ju midagi.
Seepärast on see kõige jubedam asi maailmas.
Kuid minu emme ei pelga pimedust üldse.
Talle lausa meeldib öösel üleval olla.
Sest ta käib öövalves tööl.
„Ma vaatan öö läbi, mis pimeduses peidus on,“ ütleb ta.
Mina ei taha üldse teada, mis pimeduses peidus on.
Ega valvata pimedust.
Sest milleks valvata seda, kus midagi ei ole?
Minu emme saab sellest aru küll.
Seepärast viib ta mu siis, kui ta öövalves on,
hoopis vanamemme juurde ööbima.
Vanamemm on väga tore, kuid tema maja on väga vana ja liiga pime.
Seal on vanad raamatud vanas hämaras kapis.
Vana villane tekk kulunud tumeda diivani peal.
Vana mullavärvi põrand ja suur must ahi, kus tuul ulub.
Isegi vanamemme koer – Motsa – on väga vana.
Vanamemm istub vana krägiseva köögilaua taha
ja palub ka minul vanal krigiseval toolil istet võtta.
Ta küsib, kas ma kommi tahan.
Komm on igav lutsukomm, krabiseva paberi sees.
Mina ei taha ja raputan pead.
Siis küsib vanamemm, kas ma kakaod tahan.
Kakaod ma armastan üle kõige maailmas, kuid praegu ma seda ei taha.
Tahan hoopis emmet ja raputan pead.
Siis küsib vanamemm, kas ma unejuttu tahan.
Unejutud meeldivad mulle üle kõige.
Kohe väga-väga.
Lähen voodisse ja vanamemm võtab riiulist ühe vana raamatu.
Ta teeb raamatu lahti ja selle vahel on vana kuivanud lill.
„Vanamemm, miks see lill siin raamatu vahel on?“ küsin mina.
Vanamemm vaatab mind kavala näoga ja ütleb:
„Ma arvan, et selle on pannud sinna öölaps.“
„Kes on öölaps?“ pärin vanamemmelt.
„Ta tuleb öösel, kui kuuvalgus aknast sisse paistab,“ ütleb vanamemm.
„Tuleb öösel,“ imestan mina. „Siis ta peab küll väga julge olema.“
„Öölaps on kõige julgem laps maailmas. Sest ta näeb seda, mis pimeduses peidus on,“ ütleb vanamemm.
Piret Jaaks “Öölaps”
Minu emme ei karda pimedust, aga mina kardan väga. Kohe väga-väga, sest pimeduses ei ole ju midagi. Aga emme ütleb, et pimeduses on palju peidus, see tuleb vaid üles leida. Kui emme viib mu vanamemme vanasse majja ööbima, siis tuleb keset ööd keegi, kes aitab mul pimedusehirmust üle saada.
Piret Jaaks on laste-, proosa- ja näitekirjanik ning stsenarist, kellelt on varem ilmunud kolm lasteraamatut. Pireti näidendeid ja lasteraamatuid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde ning ta on oma loomingu eest pälvinud mitmeid tunnustusi.
Lumimari on illustreerinud ja kujundanud nii laste kui ka täiskasvanute raamatuid. Tema loomingut iseloomustavad tagasihoidlikud värvipaletid, rahu ja tühjus, mis jätavad vaatajale ruumi mõtlemiseks ja tunnetamiseks.
About the author
