Marge: „Ma ei ole üks neist, kes juba lapsepõlves palju luges. Ei lugenud. See oli minu jaoks keeruline ja mul oli raske keskenduda. Tihti pidin lõigu algusesse tagasi minema, sest ma ei mäletanud loetust midagi. Kohustusliku kirjandusega oli veelgi piinarikkam, lootsin sageli, et saan kellegi teise tehtud kokkuvõtete abil hakkama. Tihti saingi. Ka kodus ei olnud mul selles osas eeskuju.
Päriselt hakkasin lugema alles kümneid aastaid hiljem, kui ise emaks sain. Nüüd on raamatute lugemine minu jaoks sama igapäevane tegevus nagu hambapesu. Kui mu kunagine kirjanduse õpetaja kuuleks, et töötan täna igapäevaselt raamatute maailmas ja vean eest ka Eesti HR Seltsi raamatuklubi, siis ilmselt arvaks ta, et loeb mõnd mu fantaasiaküllast kirjandit.
Oli aeg, mil ma ei pidanud audioraamatuid päris lugemiseks. Umbes aasta tagasi sain aga aru, et kui loeme selleks, et õppida lugema ja seda oskust harjutada, siis on tõesti vaja ise lugeda. Kui aga oluline on jõuda teose sisuni, võib selleks olla ka audioraamat.
Täna on mul eri formaatidel oma kindel koht. Hommikul ärgates ja õhtul magama minnes haaran öökapilt paberraamatu. Valges reisides eelistan e-raamatut, sest seda on mugav kaasas kanda. Pimedas eelistan aga audioraamatut. Minu jaoks on ideaalne, kui üks ja sama teos on olemas kõigis kolmes formaadis, sest oma keskendumisraskuste tõttu ei armasta ma siiani mitut teost korraga ette võtta.
Audioraamatuid kuulan peamiselt õues jalutades, bussiga sõites või õhtul diivanil lesides, kui silmad on tööpäevast liiga väsinud. Vahel meeldib mulle kuulata audioraamatut ka paberraamatu lugemise taustaks, sest mitme meele kasutamine aitab mul paremini mõista ja meelde jätta. Olen märganud sedagi, et eri olukordadeks sobivad mulle erinevad žanrid. Jalutades eelistan enesearengu- või psühholoogiateemalisi raamatuid, ilukirjandust kuulan meelsasti bussiga sõites ning logeledes. Meie raamatuklubis on jutuks olnud, et paljudele meeldib kuulata audioraamatuid autoga sõites, koristades või süüa tehes. Mina ei ole nendeks olukordadeks veel oma žanrit leidnud, sest mõte kipub ikka tegevusele minema, aga ma pole loobunud otsimast!
Minu viimase aja lemmikud audioraamatud
Sven Mikser „Vareda”
See on üks neist lugudest, mille võtsin samal ajal ette paberil, e-raamatuna kui ka audiona. Ma ei teadnud sellest loost enne kuulamist suurt midagi. Tarbin ilukirjandust pigem vähe ja olin alguses veidi skeptiline. Tegelikult leidus seal ühelt poolt palju äratundmist, teiselt poolt ka üllatavaid pöördeid. Kõigist kolmest formaadist meeldis mulle „Vareda” puhul enim just audio, sest raamatu on võrratult sisse lugenud Tambet Tuisk. Ainuüksi tema hääl ja oskus tekstiga mängida annab loole väga palju juurde.
Lilian Saage „Mina, Sina ja kõik meie vahel”
Soovitan „Mina, Sina ja kõik meie vahel” audioraamatut neile, kellele meeldivad lood suhetest, tunnetest ja sellest, mis jääb inimeste vahele ka siis, kui kõike välja ei öelda. Audiona mõjub see lugu eriti hästi, sest autor on lugenud ise selle väga hästi sisse. Fun fact: mulle jäid sellest raamatust eriti meelde kaks Liliani väljendit, mis ikka ja jälle mul mõtteisse tulevad: „võta mõtisklemiseks” ja „kiirusta aeglaselt”. Selle raamatuga oli hoopis vastupidi: kuulasin esmalt audioraamatu lõpuni ja tundsin, et soovin seda paberil oma kappi, et aegajalt mingid kohad jälle üle vaadata.
Jaan Aru „Loovusest ja logelemisest”
Soovitan Jaan Aru audioraamatut, sest see paneb mõtlema loovuse, puhkuse ja päriselt heade ideede tekkimise üle värskel viisil. Mul on plaanis „Loovusest ja logelemisest” teist korda osade kaupa rahulikult läbi kuulata koos oma eelteismelise tütrega. Eriti soovitan raamatut lapsevanematele, noorsootöötajatele, õpetajatele ja kõigile teistele, kes noortega töötavad. Ja loomulikult noortele endale ka!
