Tänavusegi Tuglase-nimelise auhinna laureaat oli Armin Kõomägi, äramärgitud novell “Goglomov” pärineb tema uusimast novellikogust “Minu erootika saladus”.
Kirjaniku soovitused on aga järgmised:
Kaupo Vipp “Lokaalravitsus”
Mõistes, et meie tänane heaolupohmelus on märgiks kogu tööstustsivilisatsiooni sügavast ja tõenäoliselt letaalse lõpuga haigusest, on loomulik küsida kas ja kuidas me saaks oma haigust ravida, olukorda muuta, arenguid paremuse poole suunata. Siin tuleb endile aru anda, et tegelikult on igasugune areng alati objektiivne, isereguleeruv ja iseorganiseeruv protsess, mis kujuneb lähtuvalt olemasolevatest eeldustest. Loe edasi…
Armin Kõomägi soovitab: Oluline raamat neile, kes arvavad või usuvad sellesse, või lausa soovivad seda näha, kuidas ülemäära kompleksseks paisunud inimtsivilisatsioon lähitulevikus rebenema hakkab. Aga isegi, kui omada teistsugust, näiteks mingit optimistlikumat nägemust, siis ikkagi ei tee paha korraks süübida musta stsenaariumi võimalikkusesse ning see omal nahal oma ettekujutuses läbi mängida. Kes teab, ehk läheb kunagi vaja. Kui teema huvi pakub, tasuks võtta ette ka sama autori “Globaalpohmelus”.
David R. Montgomery “Muld. Tsivilisatsioonide häving”
Raamat “Muld. Tsivilisatsioonide häving” jutustab meile inimkonna viimase 10 000 aasta ajaloo, võttes mineviku mõtestamiseks õige ootamatu uurimisallika – mulla. Autor jälgib samm-sammult muistsete tsivilisatsioonide sündi, tõusu, õitsengut ja põrmu pudenemist ning jõuab jalutuskäigul läbi ajaloo välja tänapäeva. Loe edasi…
Armin Kõomägi soovitab: “Muld ei ole just asi, mille peale iga päev mõtelda. Kui keegi sureb, siis jah, mulla peale (või õigemini mulla alla) mõtted korraks lähevad. Aga muul ajal on see ikka rohkem selline põllumeeste teema. See raamat muutis minu arusaamisi põhjalikult. Vaatamata asjaolule, et mulla alla, ühel või teisel kujul, enamus surnutest kunagi maetakse, on muld kõike muud kui surm. Vastupidi. Muld on elu. Elu sõltub mullast otseselt. Ja sellest, kuidas me mulla eest hoolitseda mõistame. Sest praegu kaob mulda ära rohkem kui teda juurde tekib. Juurde aga tekib ka suid, kes sellest mullast toidetud peavad saama.”
Charles Bukowski “Sink leiva vahel”
Charles Bukowski on kirjutanud hulga romaane, aga paljud peavad „Sink leiva vahel“ parimaks. Bukowski alter ego Henry Chinaski jutustab nukrast ja raskest poisipõlvest: trööstitu lapsepõlv Saksamaal, kooliaastad Los Angeleses ja jubedad vinnid, mis muudavad ta paljudele eemaletõukavaks. Ajades taga napsu ja naisi, jõuab Chinaski raamatukokku ja avastab D. H. Lawrence’i proosa. Majandussurutise raskeid aastaid USA-s kirjeldab Bukowski jõhkruseni otsekoheselt ja lõikava irooniaga. Loe edasi…
Armin Kõomägi soovitab: Minu ühe suurima lemmiku järjekordne eestindatud romaan erineb teistest eelkõige selle poolest, et siin harutatakse üksipulgi lahti noore Buk’i alter ego Chinaski lapsepõlv. See on ühtaegu valus ja soe, väga inimlik, läbilõikav lugu, kus ei puudu ka omad helgemad ja humoorikamad hetked.”
Lauri Sommer “Lugusid lõunast”
Lauri Sommeri “Lugusid lõunast“ on valik lindistusi vanadelt kassettidelt. Osa neist põhineb vanakeste juttudel, osa peretraditsioonil, osa folkloorsel ainesel ja osa fantaasial. Mõni pala on antud nii murdelises algkeeles kui vabatõlkes. See on omamoodi jätk endiaegsele jutuvestmisele ning rahvasuule toetunud Juhan Jaigi “Võrumaa juttude“ kahele jaole. Lugude toimumispaigad on Võrumaa, Peipsiveer, Setomaa nii meie kui Petseri poolel, Kulkna (Kolpino) saar ja Lämmijärve teisel kaldal paiknev Chudskaja Rudnitsa kyla. Loe edasi…
Armin Kõomägi soovitab: “Sommer on mulle alati meeldinud. Ta seisab teistest meie kirjanikest kuidagi eraldi ja see tema eriline eemalseismine, tema teemavalikud ja lugude jutustamise oskus, teeb temast unikaalse kirjaniku. Sommeril õnnestub oma lugudega justkui midagi päästa. Mõni vana mälestus, saladus, kultuuriline nišš. Väga muhe lugemine.”
Mathias Enard “Varaste tänav”
See moodne odüsseia vaatleb maailma, mis jääb Prantsusmaast itta, ja laenab elemente politsei-, seiklus-, arengu- ja reisiromaanist. Romaani minajutustajaks on 17-aastane marokolane Lakhdar. Selles apokalüpsisehõngulises kaoses otsib onutütrega liiga lähedalt tutvust teinud ja seetõttu vanematekodust välja visatud Lakhdar oma teed, järjestikusteks peatuspaikadeks kerjuste urkad Tangeri parkimisplatside taga, radikaalislamistide sekti raamatupood, odavat Maroko tööjõudu hindav Prantsuse ettevõte, pankrotis kaubalaev Aafrika ja Euroopa mandri vahel, Hispaania vetes uppunud illegaalsete immigrantide laipade kokkukorjamisest ja transpordist elatuv matusebüroo ning lõpuks Barcelona kloaak – Varaste tänav. Loe edasi…
Armin Kõomägi soovitab: “Selle romaani suurim võlu seisneb minu jaoks selles, et Enard tunnustatud arabistina on suutnud luua loo, mis tundub väga tõepärane. Nii kultuurilises kui psühholoogilises plaanis. Peategelane on Maroko nooruk, kes oma otsingutes jõuab Maroko kolelinnast Tangierist üle lahe Hispaania sadamalinna Algecirasesse ja sealt edasi juba Barcelonasse. Olen ise kõigis neis linnades mõnevõrra viibinud, nii et tundsin midagi tuttavat. Haarav ja usutav lugu, mis suhestub hästi tänapäeva Euroopa aktuaalsete pagulasküsimustega.”
Slawomir Mrožek “Valitud teosed I. Proosa 1951-1974”
Sławomir Mrożek (1930–2013) on maailmakuulus poola näitekirjanik, satiirik, prosaist ja karikaturist. “Valitud teoste” I köide hõlmab lühemat ja pikemat proosat aastatelt 1951–1974. Siin on teravat satiiri, vaimukaid följetone, kafkalike nootidega absurdimaigulist proosat, filosoofilisi ja isegi metafüüsilisi lugusid. Loe edasi…
Armin Kõomägi soovitab: “Tegemist on väga naljaka raamatuga. Mitmel korral purskasin naerma nii järsult ja sellise mõõdutundeta, et minu välimus muutus sekundiga täiesti ebahügieeniliseks – tatti tuli pühkida mitte ainult näolt ja särgiesiselt vaid ka lehekülgedelt endilt. Kogumik sisaldab eelkõige suure hulga lühikesi följetoni laadseid lookesi. Kohati päris anekdootlikke. Nooremale lugejale, kes tingituna oma vanusest ei oma sotsialistlikus süsteemis elamise kogemust, võib huumor mõnevõrra kaugeks jääda. Aga minusugustele – puhas kuld. Ning see ei ole lihtne jalaga-perse huumor, siin on parimal võimalikul viisil võimalik tunnetada kõiki neid nüansirikkaid allhoovusi, mis nõukogude süsteemi pealtnäha rahumeelse pealispinna all tormi lõid.”
Armin Kõomägi “Minu erootika saladus”
Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpukil, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma erootiliste oskuste arsenal, et tuua sellesse tämbrisse midagi, mis kombekad vaatajad minestama sunnib. Loe edasi…
Armin Kõomägi “Nägu, mis jäi üle”
Keegi ei vaata sind. Sa märkad ukse kõrval seinal silti, mis käsib välisjalanõudest loobuda. Aga keegi ei vaata, ei näe. Sa jätad kingad jalga, astud igaks juhuks hästi õrnalt, proovid lausa inglina linoleumi kohal lennelda, et ühestki etteheitvast pilgust mitte häiritud saada ja leiad oma kapi. Kapi, mis on maailma kõige kitsam. Kui sa oleksid sumo-maadleja mõõtu, siis mahuks sinna ehk vaid sinu vasaku jala sokk. Parem jalg on ju enamikul inimestel vasakust suurem. Kuid väike kapike neelab aplalt kõik su kraami endasse. Sa seisad ja vaatad ennast peeglist. Vaatad, milline sa oled, kes sa oled. Kes sa siis oled selline? Loe edasi…
Armin Kõomägi “Pagejad”
Lugejate ja kriitikute poolt kõrgelt hinnatud novellimeistri esimene romaan uues trükis! Imearstina esinev miljonär meelitab lihtsameelseid osalema inimkatsetes, eksperimendi käigus hargnevad lahti eesti inimeste elulood. Erksa detailitunde, särtsaka lause ja terve maailmavaatega romaan elust ja inimestest meie ümber. Ilus, põnev ja mõtlemapanev raamat, üks parimaid eesti romaane, milles kunst ja meelelahutus on oivalises tasakaalus. Loe edasi…
Tutvu kõigi Armin Kõomäe teostega siin!
