Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert, kes on töötanud aastaid Kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Oma töös on ta lisaks Eesti Vabariigi valitsusele nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ning Ameerika Ühendriike. Viimastel aastatel on Koort kirjutanud mitu edukat romaani: tema Lõuna-Eesti keskaja sarja teosed on ajaloo- ning põnevuslugude austajate seas saavutanud suure populaarsuse. Koorti kõige viimane raamat “Salakuulaja Vastseliinas” on eellugu raamatutele “Kättemaks Kirumpääl” ja “Veritasu Tartus”.
Jaan Kross “Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. Loe edasi…
Erkki Koort soovitab:
“Tegemist on ühe meistriteosega Eesti kirjanduses ning eriliselt sobib Jaan Krossi teos tänasesse päeva, kus uus “katk” nõuab lõivu kogu maailmas. Katkuaegu kirjeldav teos aitab meenutada, millises olukorras on inimkond olnud sadu aastat tagasi, kus sisuliselt polnudki arstiabi olemas. Selle keskel keerlevad ka inimsuhted ning eesti soost kirikuõpetaja isiklik võitlus. Võitlus ennast teostada ning seda mõistagi olukorras, kus päritolul oli väga suur kaal ning sõna ei olnud sugugi vaba. Raamatu tegevuse toimumise ajal käib parasjagu sõda tolleaegsete Läänemere suurvõimude vahel, mis muutis inimeste igapäevaelu pööraseks. Siiski saab tollest ajast tõmmata parelleele ka tänapäevaga ning tihti peitubki praeguse hetke mõistmise võti minevikus. Russowi heaks sõbraks on apteeker, kes teda hea nõuga toetab ja teinekord jutu kõrvale napsugi pakub.”
Oskar Luts “Suvi”
Aeg möödub ja märkamatult on kevadest saanud suvi, küpsuse ja täiskasvanuks saamise aeg. Kuidas kulgeb Tootsi, Teele, Kiire ja teiste Lutsu “Kevade” tegelaste elu aastaid hiljem? Mõnusa huumori ja nostalgiaga jutustab kirjanik oma tegelaste elust täiskasvanutena, nende eluradade valikust, taustaks omaaegse külaelu olustiku kirjeldused. Loe edasi…
Erkki Koort soovitab:
“Oskar Lutsu “Suvi” kõneleb meile Paunvere omade nooruspõlvest ning küpsemisest, eneseotsingutest ning -leidmistest. Käib endi elude ülesehitamine ning põlve paremaks loomine. Lutsu teoste lahutamatu osa on muidugi ladus kirjasõna ja hea ports huumorit. Siiski tasub “Suve” lugeda ka selle mõttega, et tegu oli mõnes mõttes Eesti iseseisvumise eelõhtuga. Selleks ajaks väljakujunenud ühiskondlike suhete tulemusena saigi iseseisvuse saavutamine, soodsate olude ilmnemisel, võimalikuks. Raamatu üks kandev kõrvaltegelane on apteeker, kelle elutargad ja mahlakad ütlused on ilmselt süübinud iga eestlase kirjanduslikku DNA-sse.”
Mattias Berg “Kandja”
Erasmus Levine’il on väga harukordne töö. Kui Ühendriikide president on välisreisil, seisab Erasmus temast alati paari meetri kaugusel, käes mapp, mida presidendile ulatada, kui olukord peaks seda nõudma. Mapis on koodid, sidevahendid ja kõik muu vajalik, et president saaks anda käsu tuumarelvade kasutamiseks. Erasmus hindab oma töö vastutusrikkust, on selle üle uhke. Või siis mitte? Loe edasi…
Erkki Koort soovitab:
“Rootsi ajakirjaniku esimesi teoseid, mis kõneleb tuumarelva käivituskoodide vargusest ja põgenemisest kogu maailma eest. Berg kirjeldab usutavalt ja haaravalt, kui habras on meie maailmas jõudude tasakaalu hoidva hävitusrelva valve ja käivitamine. Reetmised, ülekavaldamised, luuramine, identideedi muutmine ning palju muudki kulgeb uskumatult kiire tempoga. Selles retkes viib Berg meid rännakule ka läbi Rootsi tuumarajatiste ajaloo, sest üldiselt on Rootsi sõjaline tuumaprogramm olnud väheteada. Kõige keskel on ka peategelase, USA presidendi tuumakohvri hoidja, võitlus iseendaga ning ürituse nimel loobumine kõigest varasemast, sh tema perest. Tegemist on kindlasti ühe Rootsi kaasaegse kirjanduse tugeva autoriga.”
Erkki Koort “Salakuulaja Vastseliinas”
1385. aasta suvel saabub Tartu piiskopkonna Vastseliina linnusesse sõjasulaseks noor Markus. Vaid inimpõlv varem on linnuse kabelis toimunud ime, mille tulemusena lubab paavst patulunastust kõigile, kes kabelit külastavad. Markuse toob linnusesse selge ülesanne. Loe edasi…
About the author
