Indrek Hargla uus raamat “Kolmevaimukivi” ning raamatusoovitused uuest ja vanast ajast

Ilmunud on Indrek Hargla uus jutukogu “Kolmevaimukivi”! Hargla on Eesti tunnustatuim ulme- ja krimikirjanik. Ta on võitnud korduvalt Eesti ulmeauhinna Stalker ning pälvinud Tammsaare-nimelise romaaniauhinna, Tuglase novellipreemia, Kultuurkapitali kirjanduspreemia ning Eduard Vilde kirjandusauhinna. Tema sulest on ilmunud üle kümne romaani ja jutukogu; populaarse Melchiori-sarja raamatud on tänaseks tõlgitud ka soome, ungari ja prantsuse keelde. Ta on kirjutanud näidendi “Andromeeda saar” ning stsenaariumid telesarjadele “Alpimaja” ning “Süvahavva”. Hargla raamatutega saad tutvuda siin!

Siit nimekirjast leiad Hargla raamatusoovitused pealkirjaga “Olulised raamatud uuest ja vanast ajast.”

Andres Adamson “1242. Müüti murdes”

1242. aasta 5. aprillil maha peetud Peipsi Jäälahing on neid väheseid üksiksündmusi ajaloos, mille toimumisest teavad vähemalt siin Eestis ja meie idanaabri Venemaa pool peaaegu kõik. Iseasi, mida nad täpselt teavad või arvavad teadvat. Et Jäälahing on tihedalt seotud hilisema Moskva suurvürsti- ja tsaaridünastia esiisa ja õigeusu pühaku Aleksander Nevski isikuga, on see sündmus kaua olnud teravalt ideologiseeritud ja mütologiseeritud, selle ümber on rajatud suurvenelaste rahvustunne ja ajalooteadvus. Venemaal Jäälahingust loodud müüt ei haaku samas päris hästi allikaist teadaoleva ega ka üldise taustaga. Loe edasi…

 

Siim Veskimees “Asunduste öö”

See raamat on paljus mõtteline järg Isaac Asimovi Roboti-tetraloogiale, kuid lehekülgedel seavad end julgelt sisse ka hoopis teistest lugudest tuntud motiivid; kummatigi on need vaid taustaks. “Asunduste öö” annab ühe võimaliku vaatenurga küsimusele, mis võib inimkonnaga juhtuda, kui kontrolli alt väljuvad nn nullinda seadusega robotid – kui neid ei piira robootika seadused, kui need on võimelised mistahes õudusteks, leides oma robotliku loogikaga, et teenivad inimkonda. Loe edasi…

 

 

Arthur C. Clarke, Stephen Baxter “Kaugete päevade valgus”

Kujutle seadet, millega saab vaadata mida iganes. Sõna otseses mõttes mida iganes… See, mis algas kui meediamagnaadi soov konkurentidest ette jõuda, muudab aluspõhjani kogu ühiskonda, kui järjest avarduvad seadme kasutusvaldkonnad koos kõigi kaasas käivate probleemidega. Loe edasi…

 

 

 

 

Tiit Tarlap “Rajake tähetolmus”

Romaani tegevus toimub üsna kauges tulevikus, mil inimkond on levinud üle paljude tähesüsteemide, kuid selle sõnum on väga tänapäevane – tohutuid kaotusi nõudnud sõja tegelik põhjus on vaid majandushuvid, miljonid elud on purustatud, linnad tuhaks pommitatud, ja tulemuseks on vaid väikesele kildkonnale soodne kaevandusleping… Loe edasi…

 

 

 

J. J. Metsavana, Maniakkide Tänav “Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid”

Sõjaretk Uus-Kiievi vastu on alanud! Kuid Õnnepäev ja tema malev ei ole ainus jõud, kes on iidse linna oma sihikule võtnud. Hämarusest astuvad välja need, kes vajavad Kiievit rohkem kui Õnnepäev…
Ja vajavad seda iga hinna eest. Loe edasi…

 

 

 

 

“Täheaeg 16: Hirmu planeet. Veenuse erinumber”

Täheaeg 16 keskendub täies mahus Päikesesüsteemi ühele müstilisemale planeedile Veenus. Number sisaldab Eesti autorite algupäraseid jutte Veenusest, Ehatähel toimuva tegevusega tõlkejutte nii kaugemast minevikust kui meie kaasajast, aga ka Raul Sulbi pikema ülevaateartikli Veenuse teemast ulmekirjanduses. Vaata rohkem!

 

 

 

 

Robert Silverberg “Tähehiiglaste orjad. Valitud teosed 1”

Kogumik sisaldab ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi üheksa hoogsat seikluslugu Maa kaugtulevikust ja võõrastelt eksootilistelt planeetidelt, džunglitest ja veemaailmadest, tulnukaju hämaratest varjusoppidest ja kolkaplaneetide salakaubavedajate karmist maailmast. Loe edasi…


Indrek Hargla “Kolmevaimukivi”

Indrek Hargla uues jutukogumikus “Kolmevaimukivi” kohtub lugeja mitmete tuntud ajalooliste tegelastega, nagu näiteks Lehola Lembitu, Harald Keres, Albert Einstein, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naan, Isaac Asimov ja Läti Hendrik ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski. Loe edasi…

 

 

 

 

Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat”

Romaani sündmused toimuvad Issanda aastal 1433, kui äsja on tööd alustanud esimene linnakool ja Tallinnat on tabanud ränk tulekahju. Apteeker Melchior ootab kannatamatult sõnumeid pojalt, kes Lübeckis ametit õpib, aga ta saab temalt üpris kummalise läkituse. Poeg kirjutab, et Tallinnasse on tulnud mees, keda hüütakse Gotlandi kuradiks ja kes võib ohustada Melchiori elu. Kes ta on, miks ta Melchiori vihkab või mida ta Tallinnas teeb, seda poeg ei tea. Samal ajal palub surev kaupmees Duseborgh Melchioril lahendada ühe vana veretöö saladus. Duseborgh oli aidanud kedagi tappa ja ta vannutab oma surivoodil Melchiori, et too aitaks õiglusel võidule pääseda, aga nii, et süütud ei kannataks. Ainsaks vihjeks on surija kummalised viimased sõnad ja kuus hõbedast sõlge. Ja vaevalt jõuab Melchior välja uurida, kust need sõled pärit on, kui vanade pattude viirastused varjusurmast ärkavad. Kurjus ründab uuesti. Üsna pea veendub Melchior, et Gotlandi kurat on tõesti Tallinnas ja on oma järgmiseks ohvriks valinud Melchiori enda. Loe edasi…

Indrek Hargla “Doanizarre udulaam”

See lugu räägib noormehest nimega Asger, kes on kirjanik ja elab Doanizarre-nimelises linnas. Doanizarre on rahulik ja vanamoodne koht Skaaria kuningriigis, kus inimesed elavad vähemalt saja aasta vanuseks, kus liigutakse üleskeeratavate tõldadega ning taibukamad meistrid ehitavad mehaanilisi inimesi. Seda maailma ähvardab aga kummaline pealetungiv udulaam, mida läheb uurima teaduslik ekspeditsioon. Ka kirjanik Asger kutsutakse kaasa, sest ta on ju võõramaalane ja tulnud kusagilt udulaama-tagusest riigist. Mida lähemale jõutakse udulaamale, seda rohkem hakkab avanema ka Asgeri päritolu kohutav saladus. Ja just Asgerist peab saama kangelane, kelle maagilised teadmised võivad Doanizarre hävingust päästa. Loe edasi…

Vaata kõiki Indrek Hargla raamatuid siit!

 

About the author

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Raamatublogist

Siin blogis kirjutavad Rahva Raamatuga seotud toredad inimesed ja mõned külalisautorid sellest, mida nad armastavad: raamatutest ja lugemisest. Kui soovid omapoolselt sõna sekka öelda või soovitusi jagada, kirjuta meile aadressil rahvaraamat@rahvaraamat.ee – raamatutest rääkivad kaastööd ja soovitused on meie juures alati oodatud. Mõnusat lugemist!

Archives