Sarah Bakewell “At The Existentialist Cafe”
Pariis, 1932. Kolm noort sõpra kohtuvad kokteiliks Bec-de-Gazi baaris Montparnasse’i linnaosas. Need on Jean-Paul Sartre, Simone de Beauvoir ja nende sõber Raymond Aron, kes avab nende silmad uuele radikaalsele mõtlemisviisile…
Jürgen Rooste soovitab: “Et filosoofiast saab ka meelelahutuslikult kirjutada? Saab küll! See raamat räägib armastuse eri vormidest, noorte inimeste otsinguist, ideaalidepüüdlusest… Eksistentsialismi sünnist ja kesksetest kirjanikest-filosoofidest. Mõnus lugemine, aitab meid sammukese tollele veidrale prantslaste kambale lähemale.”
Lauri Sommer “Lugusid lõunast”
Lauri Sommeri „Lugusid lõunast“ on valik lindistusi vanadelt kassettidelt. Osa neist põhineb vanakeste juttudel, osa peretraditsioonil, osa folkloorsel ainesel ja osa fantaasial. Mõni pala on antud nii murdelises algkeeles kui vabatõlkes.
See on omamoodi jätk endiaegsele jutuvestmisele ning rahvasuule toetunud Juhan Jaigi „Võrumaa juttude“ kahele jaole.
Jürgen Rooste soovitab: “Lauri Sommer on üks põnevamaid laulikuid-jutuvestjaid Eestis. Võib-olla kogu maailmas. Just ilmus tal ka uus vinüülplaat Kago nime all … “Lugusid lõunast” on omamoodi müsteerium: meid viiakse seiklema mitte nii kaugesse minevikku Lõuna- ja Kagu-Eestis. Maailma, kus müstiline ja maagiline on täpselt nii reaalne, kui ta veel olla saab. Vaimud ja esivanemad ja jumala enese hingus… Kristluse ja me oma looduseusu segu ärkab inimeste igapäevas ellu.”
Patrik Ouředník “Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu”
Mis on tõde? Mida me mäletame? Kes on süüdi? Millal saabub maailmalõpp? Kas Euroopa on mäda? Kuidas jõuda tarkuse läteteni? On see kõik üldse oluline?
„Europeana” on viimase 30 aasta tšehhi kirjanduse üks enim müüdud, tõlgitud ja lavale seatud teoseid. Autor põimib kokku sadu vastakaid hääli, mõttelende, nägemusi, unistusi, mälestusi, sündmusi ja nende tõlgendusi, neist ühtki selgelt eelistamata. Loe edasi…
Jürgen Rooste soovitab: “Ehk kõige parem ja kõige kurvem lühiajalugu, mida ma olen lugenud. See on nii poeetiline, nii hull ja ilus ja valus tekst. Meie, inimesed, ei ole üksteisega just kõige paremad olnud. Viimased sadakond aastat aitas vihkamist kultiveerida ja turundada seninägematus mahus. Ja samuti humanismi, inimlikku hoolimist. Nõnda kõigub see jutustus kurbade ja imeliste, koledate ja ilusate juhtumiste, seikade, kuulujuttude vahel nagu natuke hulluks läinud pendel. Ühesõnaga: vähe on sellise haarde ja laenguga ajalootekste.”
Nareki Grigori “Nutulaulude raamat”
„Armeenia Pindaroseks“ nimetatud Nareki Grigori (951–1003) “Nutulaulude raamat” on tähtis teos mitte üksnes armeenia kultuuris, aga mõjutanud kogu kristlikku maailma. Nareki kloostri munga Püha Grigori kirjandusliku pärandi moodustavad teoloogilised traktaadid, panegüürikad, hümnid ja laulud ning käesolev poeem “Nutulaulude raamat” (orig. “Matean voghberguthean“). Loe edasi…
Jürgen Rooste soovitab: “Vanaarmeenia keelest on need kristlikud laulud-mõtisklused-meditatsioonid eesti keelde pannud Peeter Volkonski. Võimsasse, neelavasse daktül-rütmi. Isegi uskmatu leiab siis lohutust, aga kelle hing on avatud, see kogeb muidugi religiooni suurt müstikat, usu suurt ja imelist väge, hingepuhtuse andunud otsingut.”
Alain Badiou “Eetika. Essee kurjuse mõistmisest”
Alain Badiou (sünd 1937), nüüdisaja vahest kõige tuntuma ja viljakama prantsuse filosoofi 1993. aastal ilmunud lühikäsitlus“Eetika. Essee kurjuse mõistmisest” on kirglik rünnak viimast veerandsajandit iseloomustanud “eetilise pöörde” vastu. Loe edasi…
Jürgen Rooste soovitab: “Badiou on kõige romantilisem marksist ja materjalist, mida väga värsket ja lohutavad on selles, kuidas ta läheneb eetikale, kuidas ta mõistab tõde ja milliseid sündmusi-kohtumisi ta näeb igaviku ilmutusena ses mateeria mulksuvas möllus, mida me eluks kipume nimetama. See on küsimine eetika, tolle algupära järele, väga valus ja oluline küsimine me ebakindlas maailmas.”
Sven Kivisildnik “Kirsiõis 007”
keegi sõnajalg
oli naiivse ilusa
valge puhta ja igas
mõttes veetleva
kirsiõie lapsendanud
juba nädala alguses
ta ei tahtnud
sellest rääkida
ja eks kirsiõis
oligi vanaks jäänud
jänesekapsad mõtles
sõnajalg ma tahan
jänesekapsaid
Jürgen Rooste soovitab: “(:)kivisildnikult võib lugeda mistahes raamatut, ta on üks Eesti esipoeete, raskekahurvägi, kuldajastu arhitekt, loomulik geenius. Ilus hull! (:)esteet kivisildnik on üks tema üliminasid, kraad veel kangemgi kui (:)kivisildnik, kuigi ma ei tea, kas seda puskarit annab enam kangemaks ajada. Igatahes võiks inimesed lugeda ükstaskõikmillist ta luulekogu! Need on kõik kõvasti üle prahi, kuuluvad luule kuldsesse klassikasse rohkem kui enamik kuldse klassika kogumikke.”
Jürgen Rooste & Doris Kareva “Elutants”
Teed lahti raamatu – ja Elu vastab Sulle. Raamatus astuvad Eluga dialoogi 24 inimtüüpi, kelles kõigis on midagi meist. Tule ja tantsi! Doris Kareva ja Jürgen Rooste, kaks väliselt nii vastandlikku poeeti on kudunud ühtse tekstikanga, milles ükski lõim ei reeda, kus algab Kareva ja lõpeb Rooste värss. Vaata raamatut!
Jürgen Rooste “Onerva ja Eino Leino igavene armastus läbi seinasisaliku läbi kodutu kassi silma”
Raamatut läbib mitu põhiliini, mitu lugu ja lauluviisi, mis omavahel põimuvad: päeviklik enese- ja ümbritseva vaatlus, einoleinolik sümbolistlik armastusluule, ühe eesti mehe elu ja hinnangud maailmale, lisaks veel mitu pisemat liini: sisalikud, kassid ja söök. Ja jumal. See on Rooste tänini mastaapseim ja stilistiliselt kirevaim raamat, kus kogu arsenal välja käidud. Vaata raamatut!
Jürgen Rooste “Lendrebased ja teised”
Kujuta ette rebast, kes lendab, armastab lugeda raamatuid ja kelle lemmiksöögiks on banaan sulatatud šokolaadiga. Tuleb välja, et selline loom pole sugugi haruldane ja ta võib sind külastada igal hetkel. Samuti võib juhtuda, et klassis tunni ajal igavledes võid ootamatult kohtuda kummitus-õpilasega, kes vajab nõiduse alt päästmist.. Loe edasi…
