“Just nii palju on möödas RK Ilukirjandus ja Kunst loomisest. Aegade jooksul on küll üle elatud mitmeid organisatsioonilisi teisenemisi, kuid mis on olnud ja jäänud, see on raamat, meie jaoks eeskätt ilukirjandus. Ja kuigi ilmuvatest raamatutest suure osa moodustab tõlkekirjandus, on meie jaoks jätkuvalt olulised eesti kirjanikud, nii klassikud kui alles alustavad autorid. Eesti kirjanduse kuuks raamatuid soovitades tegime valiku oma sel aastal ilmunud teoste seast.” – Eesti Raamat
Villiam Neeme „Hingeväädid“
Kirjastuse peatoimetaja Aili Saks soovitab:
„Mis on ühist Taani noormehel, Amazonase šamaanil ja Eesti ajalool? Esmapilgul ei miskit, kuid Villiam Neeme suudab „Hingeväätides“ need näiliselt täiesti erinevatesse maailmadesse kuuluvad tegelased ja ajaloosündmused usutavalt kokku kirjutada. Lugedes ei suutnud uskuda, et tegemist on debüütromaaniga, kõik on ülimalt detailselt läbi mõeldud ja meisterlikult sõnastatud.“
Juune Holvandus „Maja mäletab“
Kirjastuse peatoimetaja Aili Saks soovitab:
„Juune Holvandus on ühe maja ja tema elanike saatuse kaudu romaaniks kirjutanud sajandijagu Eesti ajalugu. Tõsielul põhinev, ajas hoogalt kulgev värvikate karakteritega lugu saab alguse 1907. aastal Viru kreisis, viib siis lugeja eelmise sajandi alguse Peterburi, et jätkuda 1912. aastal Tallinna külje all Nõmmel, ning jõuab läbi sõjaraskuste välja aega, mil kerkivad Mustamäe ja Õismäe. Omamoodi ongi selle raamatu peategelane maja, läbi tema pilgu näeme, kuidas aeg ja olud muudavad inimeste arusaamu, ootusi ning lootusi õnnele.“
Johannes Kivipõld „Väike viperus“
Kirjastuse toimetaja Reet Trummal soovitab:
„Johannes Kivipõllu „Väike viperus“ haarab lugeja pöörasesse ja tempokasse seiklusse. Meie „mahajäänud“ planeeti austavad oma külaskäiguga kaks tulnukat, kes koduplaneedil seadusega pahuksisse läinud. Kauge galaktika korravalvurite eest pelgupaika otsides suundistutavad nad end inimkehasse ja jäävad siis ootama hetke, mil saavad koju naasta, oma kuriteo lõpule viia ja viimaks ometi hõlbuelu elama hakata. Lugu võlub oma vaimukuse ja üle võlli keeratud situatsioonidega. See on tõeliselt muhe raamat, mis sobib nii ulmekirjanduse kui huumori austajatele.“
Ene Sepp „Lumelinnu surm“
Kirjastuse toimetaja Reet Trummal soovitab:
„Ene Sepa „Lumelinnu surm“ peaks kõnetama eelkõige noort lugejat, sest raamatu 14-aastase peategelasega on lihtne samastuda. Isabel ei ole ideaalne, tema lugu on aus ja ilustamata; miski, mis oleks vabalt võinud juhtuda ükskõik kellega meist. Usutavasti oleme kõik valutanud südant sõpradest võõrandumise pärast, tundnud end teiste seas võõrkehana ning mõelnud inetuid mõtteid läbisegi ilusatega. Neile, kes on virtuaalmaailmast otsinud seda, mis päriselus vajaka jääb, lisavad äratundmishetki foorumi veenvad tegelaskujud. Kiitust väärib ka tõik, et autor ei aja asja ülemäära keeruliseks: lugu keskendub sõprusele ja üksindusele. Ene Sepp näitab, et head noorteromaani on võimalik kirjutada ka armastusliini sisse toomata.“
