✨ „Mis värk nende kehadega on?“ käsitleb teemasid, millest sageli ei räägita. Mis inspireeris sind kirjutama raamatut, mis käsitleb nii avameelselt kehaga seotud teemasid? Millist tagasisidet oled saanud nii lastelt kui ka täiskasvanutelt?
Eks mulle pakubki mõnusalt lusti selliste tabuteemade kergelt ja kelmikalt lahkamine – sest vast ei saa keegi ju vastu vaielda, et kehad ON kõigil inimestel ja et need kehad TEEVAD erinevaid asju. Selle raamatu „tellis” minult kirjastus Puänt just seetõttu, et ka neile tundus, et Eesti kultuuriruumist on puudu need teemad mittetõlkekirjandusena, ja senine (ainult positiivne) tagasiside ajab mind järjepidevalt muhelema ja itsitama! Küll on kümneaastaseid, kes on isegi Playstationi elevusest kinni pannud, et raamatuga tutvuda, ja neid, kes vaatamata vanemate punastamisele nendelt entusiastlikult raamatus olevaid küsimusi küsivad, ja ka neid, kes on raamatut nõus lugema ainult siis, kui keegi ei näe. Aga Krõõt Kukkuri pildid vast köidavad ka nende meeli, kellel võtab tekstiga tutvumine pisut rohkem aega!
✨ Oled saanud tunnustust seksuaaltervise edendamise eest. Millised on olnud suurimad väljakutsed ja edusammud seksuaalkasvatuse valdkonnas Eestis viimastel aastatel?
Ma vahel ikka üllatun, et me peame ühiskondlikes aruteludes järjepidevalt meelde tuletama, et seksuaalkasvatuse eesmärk on õpetada lastele ja noortele laias plaanis, mis on ohtlik ja mis on ohutu. Kõikvõimalikud uuringud näitavad, et mida suurem on noorte teadlikkus kehadest, seksist, seksuaalsusest ja turvalisusest, seda vähem on teismeliste rasedusi, seksuaalvägivalda ja liigvaraseid seksuaalsuhteid – suurim edusamm on see, et vaikselt hakkab see teadmine argiteadvusesse imbuma, väljakutseks on endiselt aga (inimlik) komme tuua ekslikult võrdusmärk tabu ja ohtlikkuse vahele.
✨ Millised teemad või projektid sind praegu kõige rohkem kõnetavad? Kas on mõni uus idee või suund, mida sooviksid lähitulevikus uurida või arendada?
Kuna mu senine karjäär koolitajana, autorina ja kasvatuspsühholoogina on pidevalt sujuvas muutumises vastavalt mu enda huvidele, on raske isegi natukene ette ennustada, kuhu mu fookus pikemalt peatuma jääb. Praegu on ehk suurim kripeldus seotud eriti noorte seas kasvava väärtuslõhega meeste ja naiste teemal – mõlgutan ideed luua mingid pikemad, sügavamad workshopi-laadsed sekkumised, mis aitaksid seda lõhet gruppide kaupa taas empaatiliselt väiksemaks teha.
✨ Oled aktiivne mitmel rindel, justkui hunt Kriimsilm. Kuidas hoiad iseennast tasakaalus ja läbipõlemisest eemal?
Viimaste aastate isiklik pealisülesanne ongi vist olnud umbes 40-60-protsendilise panuse andmise õppimine 0 või 100 asemel. Ma kipun automaatselt ikka liikuma äärmuste kaupa – kas töötan palju ja teen sellega kõigi teiste inimeste probleemiks või isoleerin end ja lükkan asju edasi. Aga viimasel aastal olen vist lõpuks selle tasakaalu-nipi natuke selgemaks saanud ja praegu toimib rutiin, kus nädalas kolmel hommikul käin jõusaalis (mitte une, vaid tööpäeva arvelt) ja pärast kella viit on arvuti lahti pigem erandjuhtudel, sest täidan aja inimeste, matkade või raamatutega.
✨ Milline roll on sinu enda lapsepõlvel ja varasematel kogemustel sinu tänases töös ja sõnumites?
Mul oli väga nunnu, soe ja turvaline lapsepõlv, kuhu mahtus tohutult kelmikust, seikluseid ja rikkalikku tugivõrgustikku – ja ma tahaksin, et selline lapsepõlv oleks kättesaadav aina rohkematele inimestele nii lapse kui vanema rollis. Hilisemad aastad lasteaiaõpetajana ja pulmafotograafina andsid kindlasti meeletu kogemuse inimeste enesetunde ja mõttekäikude kiirel tõlgendamisel ja etteennustamisel – kasutan neid oskuseid psühholoogi ja koolitajana igapäevaselt ja teadlikult.
✨ Millise elutarkuse või õpetuse oled õppinud just tänu sellele, et töötad lastega?
It’s not that serious – asi pole alati nii tõsine. Jah, tõsised on teemad seotud inimõigustega ja turvalisusega, loomulikult, aga argiolme on palju paindlikum ja itsitusteks altim kui meile vahel täiskasvanutena tundub.
✨ Milliseid raamatuid soovitaksid lapsevanematele, kes tahaksid oma lastega keerulistest teemadest paremini rääkida, lisaks sinu enda teoste?
Ma isiklikult utsitan vanemaid ikka lugema eelkõige kaht tüüpi raamatuid: sotsiaalkriitilisi, et võtta selgemaid seisukohti päriselt maailmas toimuva osas, ja fantaasiarohkelt ilukirjanduslikke, et ajule meenuks elu väljaspool probleemide lahendamist.
✨ Kui saaksid anda ühe soovituse lapsevanematele, siis mis on see üks asi, mida sa sooviksid, et iga vanem teaks või teeks?
Sa kasvatad kompleksset, mitmekülgset inimest kompleksse, mitmekülgse inimesena – ma tahaksin, et ükski inimene ei peaks kodus kartma iseendana eksisteerimist.
