Miks depressioon üldse tekib? Kas selleks peab elus midagi väga halba juhtuma või võib see niisama ka tulla?
Anna-Kaisa Oidermaa: Depressiooni põhjuste kohta ei teata veel kõike ja alati ei osata ka öelda, miks see tekib. Harva on põhjuseid üks, tavaliselt ikka rohkem. Raske eluperiood või oluline kaotus elus võib olla depressiooni põhjuseks, samuti üleelatud hirmutav sündmus või liigne koormus. See, mis on oluline kaotus, hirmutav või liigne, on igaühe jaoks erinev. Mõju võivad avaldada varem üle elatud rasked perioodid. Need jätavad järele justkui armi, mis jääbki pisut nõrgemaks kohaks. Kui hiljem elu jälle mingis osas raskemaks muutub, annab see arm järele. Kui lähedastel on vaimse tervise probleeme, võib ka inimene ise kergemini depressiooni haigestuda. See on nagu armkude, õrnem koht, mis võib järele anda, kui liiga raske on. Oma armide tundmine on oluline. Sellisel juhul saab õigel ajal tegutseda ning probleemid ei paisu üle pea.
Mida peaks tegema, kui on juba aastaid pidevalt suitsiidimõtted, kuigi ma tean, et ma ei tee niikuinii midagi, et plaani ellu viia. Tean, et peaks kellegagi rääkima, aga ma lihtsalt ei julge ja ilmselt ei tee seda.
Ere Vasli: Suitsiidimõtted, eluväsimus ja -tüdimus on vaimse tervise probleemide tunnused. Kui võtame näiteks jalaluumurru, siis selle sümptomiks on see, et inimene ei saa käia, tal on liikudes valus.
Depressiooni ja väga mitmete teiste psüühikaprobleemide sümptomiks on see, et inimene ei jaksa või ei taha elada. See on väga raske tunne ja sellega üksi olla on veelgi raskem. Üks asi, mida võiks teha, on kujutada ette, kuidas võiks elu olla ilma selle raske tundeta ja ilma nende raskete mõteteta. Katsuda enda sees uskuda, et see on võimalik. Järgmine samm on sellest rääkida perearsti, vaimse tervise spetsialisti või lähedase inimesega või kirjutada Peaasi.ee e-nõustamisse.
Kindlasti on see üksjagu pikk tee, sest aju on väga aeglane organ: kõik muutused, mis ajus toimuvad, võtavad aega. Kui inimesel on nii raske seisund, et tal on suitsiidimõtted, siis uuesti lootuse ja elurõõmu leidmine ei ole kiire protsess. Aga see on võimalik. Ma arvan, et töö algabki kujutlusest, kuidas see on, et ma elangi oma elu nii, et saan iga päev teha valikuid, mis mulle meeldivad. Seejärel pöörduda spetsialisti poole ja tegeleda vaimse tervise probleemi raviga.
Lisan veel mõned mõtted, millest võib võitluses enesetapumõtetega abi olla.
Enesetapumõtted on seotud probleemidega, mida saab lahendada. Lähedase kaotus, depressioon, ärevus, terviseprobleemid, sõltuvushäire, suhte- või kooliprobleemid ning teised eluraskused tekitavad suurt emotsionaalset stressi. Samuti segavad stressi tekitavad olukorrad meie tavapärast probleemilahenduse oskust. Kõik paistaks justkui läbi väga mustade prillide. Kõik näib väga halb, halvem, kui see tegelikult on.
Seega: kuigi sa hetkel mingit lahendust suure pinge tõttu ei näe, on tavaliselt nendele probleemidele alati mingisugune lahendus olemas. Isegi kui oled varem abi otsinud ja see pole sind vajalikul määral aidanud, arvesta sellega, et tihti on vaja proovida erinevaid abiviise, enne kui endale sobiva lahendusviisi leiad. Peaaegu kõik probleemid on ravitavad või lahendatavad.
Enesetapumõtted on alati ajutised. Kuigi sulle tundub, et valu ja kurbus kestavad igavesti, pea meeles, et kriis on tavaliselt alati ajutine. Leiduvad lahendused, enesetunne muutub, ootamatult juhtub midagi positiivset. Mõte on arvamus, mitte fakt. Pea meeles: enesetapp on tagasipöördumatu lahendus ajutistele probleemidele. Kriis on ajutine. Valu ei jää kestma nii tugevana, kui sa hetkel tunned. Anna endale aega.
Psühholoogid, nõustajad, arstid, pereliikmed või sõbrad saavad sind aidata uute lahenduste leidmisel. Anna neile see võimalus.
Ära hoia enesetapumõtteid ainult enda teada. Paljud inimesed on leidnud, et enesetapumõtetega toimetulekut parandab nendest rääkimine ja nende jagamine inimesega, keda sa usaldad. See võib olla sõber, psühholoog, õpetaja, perearst … Leia keegi, keda sa usaldad, ja anna talle teada, mida sa tunned ja kui halvasti sul praegu läheb. Rääkimine vabastab sind ja abi aitab sul probleeme lahendada ning oma elu korraldada.
Luba endale, et praegusel hetkel ei tee sa midagi ennastkahjustavat. Isegi kui sul hetkel on väga valus, siis mine korraks oma mõtetest eemale. Luba endale: „Ma ootan 24 tundi ja selle aja jooksul ei võta ma midagi ennastkahjustavat ette.“ Või oota terve nädal.
Mõtted ja teod on kaks erinevat asja – enesetapumõtteid ei pea kuulama ja neid ellu viima. Sulle ei ole keegi andnud tähtaega, keegi ei sunni sind enesetappu ette võtma, sa ei pea kohemaid nendele mõtetele reageerima. Oota. Oota ja mine oma enesetapumõtetest ja -plaanidest eemale.
Tee oma kodu turvaliseks. Vii ära asjad, millega sa võiksid endale viga teha. Kui sa ei suuda oma kodus turvalisust tagada, siis mine kohta, kus saad ennast turvaliselt tunda, või kutsu keegi enda juurde.
Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
- Lasteabi: 116 111 (24 h)
- Eluliin: 655 8088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel), iga päev kl 19–07
- Vaimse tervise tugiliin: 116 123
- Kiirabi: 112 (24 h)
Kuidas ma saan aru, et mul võib olla depressioon?
Anna-Kaisa Oidermaa: Me kõik tunneme ennast aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi muud kui lühiajaline halb tuju või laiskus, depressioon on haigus.
Sageli ei kogeta depressiooni puhul ainult kurbust, vaid ollakse ka mures, pinges, ärrituv, jõuetu. Tavaline on ka halb kehaline enesetunne, näiteks võib valutada pea või kõht või isegi kogu keha.
Niipalju kui on erinevaid inimesi, on ka depressioonil eri nägusid, igaühe depressioonikogemus on pisut enda moodi. Samas on teatud tunnused, mis kokku teevad depressiooni. Üks tunnus ühel ajahetkel ei ole veel depressioon. Vähemalt kolm-neli tunnust kahe nädala vältel on aga märgiks, et midagi võiks enesetunde parandamiseks ette võtta. Eriti kui on häiritud õppimine, suhted sõprade või perega, hobidega tegelemine või ka söömine-magamine. Depressioon mõjutab nii meie käitumist, mõtteid, tundeid kui ka kehalist enesetunnet.
KÄITUMINE
- Ei tule oma kohustustega toime (nt koolitööd), vaimse töövõime langus
- Ei tegele hobide või tegevustega, mis varasemalt rõõmu pakkusid
- Eemaletõmbumine pereliikmetest ja sõpradest, soov olla üksi ja mitte suhelda
- Teistega suheldes ärritunud ja pahur, pisiasjad ajavad närvi
- Mõnuainete (alkoholi, uimastite) kasutamine enesetunde parandamiseks
- Kergesti nutma puhkemine
- Ei suuda keskenduda, tähelepanuvõime on langenud
MÕTTED
- „Ma olen ebaõnnestunud“
- „See on minu süü“
- „Minul ei lähe kunagi midagi hästi“
- „Minu elul pole mingit mõtet“
- „Elu pole elamist väärt“
- „Mul pole tulevikku“
- „Ma olen väärtusetu“
- „Mind ei armasta mitte keegi“
- „Minust on rohkem kahju kui kasu“
- „Teistel on ilma minuta parem“
TUNDED
- Kurbus, masendus
- Tühjusetunne
- Ärrituvus
- Ärevus
- Hirm
- Lootusetus
- Ebakindlus
- Madal enesehinnang
- Otsustusvõimetus
KEHALINE ENESETUNNE
- Pidev väsimus, vähe energiat, tüdimus
- Peavalud, valud kehas, kõhuvalud
- Pingetunne, pearinglus, südamekloppimine
- Uneprobleemid, unerütmi häirumine, unisus päeval
- Söögiisu kadumine või muutused söögiisus
- Kehakaalu oluline muutumine (kaalulangus või -tõus)
Kui sul on kahtlus, et sul võib depressioon olla, siis tea, et see on midagi, mille puhul on võimalik abi saada. Räägi oma vanematega või mõne usaldusväärse täiskasvanuga. Koolipsühholoogi, õpetaja, treeneri või sugulasega. Kindlasti saab pöörduda esimesena perearsti poole. Kui sa ei tea, kuidas abi otsimist ja enesetunde parandamist alustada, kirjuta Peaasi.ee nõustajatele või võta ühendust Lasteabi.ee-ga.
Peaasi.ee autorite ühislooming “Kriis – mis siis?“
Selles raamatus leiavad Vastuseid noorte inimeste küsimustele, kuidas isiklikus elus toimuvate kriiside ja vaimse tervise väljakutsetega toime tulla. Vaata lähemalt…
