Metsarohu söömine on ka moodne. Taimetargad tassivad tärnidega pärjatud restoranidesse umbrohu õisi, varsi, juuri ja vilju, peakokad sätivad need kunstipäraselt taldrikule ning söögisõbrad maksavad tulemuse eest ränka raha.
Tegelikult teeb omamoodi naljagi, et metsa minek ja metsast söögipoolise korjamine on nüüd nii moodsaks muutunud. Veel mõni põlvkond tagasi elas enamik meist maal ja ega tänapäevalgi lähim mets kesklinnast kuigi kaugel ole. Aga ikkagi on mets meile võõraks jäänud ja nii avastame alles tänu välismaistele trendidele, et metsas käimine toetab tervist ja metsakraami korjamine mitmekesistab söögilauda.
Selle raamatuga püüan metsa sulle lähemale tuua. Linnalapsena sündinud ja kogu elu linnas elades olen metsast üha enam lugu pidama hakanud. Mets hoiab ja hellitab, kosutab ja kostitab. Mets on minu aiamaa, kust korjan esimesed kevadised põdrakanepivõrsed, südasuvised angervaksaõied ja sügisesed pihlamarjad. Suvel sukeldun salarandadele, et sealt nõmm-liivateed, merikapsast ja kibuvitsa kodukööki kaasa korjata. Õnneks võib Eestis ka linnainimene veel üsna metsikult elada ja süüa.
Nii et mine metsa! Justnimelt. Niisama lihtsalt saadangi su metsa. Aga egas ma paha pärast, hoopis südamest head soovides. Sest kes metsa läheb, see heaga tagasi tuleb.”
Põdrakanepi pavlova
Põdrakanepi pavlova on kui südasuve kvintessents. Krõbeküpse besee kergelt päevitunud jumes kangastub suvine rannapäev, magusmõrkjas greibikreemis põhjamaa suve üürike iga ja põdrakanepiõite purpurroosades toonides õhtune taevapiir.
Pavlova:
- 4 keskmist munavalget
- 200 g suhkrut
- 1 sl tärklist
- 1 tl valge veini äädikat
Eralda munavalged kollastest. Pane munakollased kõrvale ja lase munavalgetel toatemperatuurile soojeneda.
Vahusta munavalged pehmeks ja kohevaks vahuks ning asu siis vahustamist jätkates vähehaaval suhkrut lisama. Kui vaht on juba üsna tihke, lisa tärklis ja äädikas ning sega veel kergelt läbi.
Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 12 võrdse suurusega kohevat ja kõrget kuhjakest. Parima tulemuse saad, kui teed seda tüllega pritskoti abiga, aga hakkama saab ka suure supilusikaga. Suru iga beseepesa peale kerge õnarus täidise jaoks ja küpseta 125-kraadises ahjus 2,5–3 tundi vahepeal ahjuust avamata.
Põdrakanepi-greibivõie (curd):
- 1 roosa viljalihaga greip
- 1 sidrun
- 4 munakollast
- 100 g valget suhkrut
- 50 g magedat taluvõid, kuubikuteks tükeldatud
Põdrakanepitõmmis:
- 1 sl ivan-tšaid (fermenteeritud põdrakanepitee)
- 1 dl keevat vett
Põdrakanepiõiesiirup:
- paar peotäit põdrakanepiõisi
- 1,5 dl vett
- 70 g valget suhkrut
Esmalt valmista põdrakanepitõmmis. Selleks kalla ivan-tšai teetassi, vala keeva veega üle, kata alustaldrikuga ja jäta paarikümneks minutiks tõmbama. Seejärel kurna tee, suru teelehtedest viimanegi tilk välja ja lase tõmmisel jahtuda. Samal ajal pese kuuma veega greip ja sidrun. Riivi microplane’iga greibikoor, jättes valge koorealuse säsi puutumata. Pigista mahl nii greibist kui ka sidrunist, kurna võimalikest viljalihalibledest.
Löö munakollased kuumakindlasse kaussi, klopi hulka suhkur, lisa teetõmmis ja tsitruste mahl ning aseta kauss poti peale, kus keeb vesi. Reguleeri kuumust nii, et vesi suisa mulinal ei keeks,
ja kuumuta munasegu pidevalt põhjast ülespoole segades 7–8 minutit. Kui segu ei näita tihenemise märke, jätka kuumutamist veel paari minuti vältel. Õige küpsusega segu tunned ära oluliselt
heledamaks ja veidi vahuliseks muutumise järgi. Tõsta küps segu veepotilt ja klopi hulka võikuubikud. Lase segul toatemperatuurile jahtuda ja tõsta seejärel külmikusse tahenema.
Viimaseks valmista põdrakanepiõiesiirup. Aseta õied vette, lisa suhkur ja keeda vaikselt, kuni suhkur lahustub. Jätka keetmist, kuni siirup on muutunud kleepjaks. Jäta jahtuma.
Serveerimiseks tõsta desserttaldrikule pavlovapesad, täida need greibi-põdrakanepivõidega ja kalla teelusikaga ettevaatlikult peale jahtunud põdrakanepiõiesiirupit. Kaunista värskete
põdrakanepiõitega.
Liina Karron “Sööme rohtu”
“Sööme rohtu” on loogiline järg Liina Karroni kahele varasemale kokaraamatule “Sööme kala” ja “Sööme liha”. Raamatu peategelasteks on söödavad taimed metsast ja mere äärest alates esimestest kevadistest kaselehtedest kuni südatalviste kuuseokasteni, sekka ka teada-tuntud umbrohtusid ja üllatusi otse rannaliivalt. Retseptiloendist leiab roogasid oblikasupist põdrakanepipavlovani, nii taimetoitlastele kui ka omnivooridele. Loe edasi…
