Kuna meil ei ole siin maailmas lõputult aega ja raamatuid on tohutult, siis on mõistlik lugeda raamatuid, mis meid kõnetavad ja midagi ka juurde annavad. Ühte toredat näidet raamatute hoomamatust hulgast on kirjeldanud Gabriel Zaid juba kümmekond aastat tagasi raamatus “Liiga palju raamatuid”: “Kui kunagi peaks tulema n.-ö. unistuste raamatukogusüsteem, milles on olemas iga kui viimane raamat, mis kunagi avaldatud on, siis on seda enam kui 50 miljonit nimetust, ja kui iga viimane kui inimene võib saada palka selle eest, et pühendub ainult raamatute lugemisele, siis nendes tingimustes suudab inimene lugeda läbi 4 raamatut nädalas, 200 raamatut aastas, 10 000 pooles sajandis. See oleks niisama hästi kui mitte midagi. Kui pärast seda hetke ei avaldataks enam mitte ühtegi raamatut, läheks ikkagi 250 000 aastat, et tutvuda nende raamatutega, mis on juba kirjutatud. Juba ainuüksi nende raamatute autorite ja pealkirjade nimistute lugemine võtaks umbes 15 aastat. Kui me ütleme, et teatud raamatuid peaksid lugema kõik inimesed, ei mõtle me eriti selgelt. Juba füüsiliselt on võimatu lugeda meil 99,9% raamatutest.” 2010. aastal oli Google alusel juba 129 864 880 erineva nimetusega raamatut maailmas.
Üsna palju kostab kurtmist, et lugemine aina väheneb. Tegelikult ei ole asi lugemises. Meie päevad mööduvad primaarselt arvuti ees ja kui me valgusekraani taga parasjagu pilte, videoklippe või filme ei vaata, ega hõiva end mängudega, tegeleme seal tekstiga – me kas loeme või kirjutame. Seega on tekst meie elus püsivalt primaarsel kohal – sissetulevates ja väljaminevates e-kirjades, päevakajalistes uudistes või sõbra postituses Facebookis. Me elame senise eksistentsi kaugeltki kõige tekstirohkeimas ajastus. Sellest hoolimata väheneb üldine lugemus ehk raamatute lugemine. Tegelikkuses ei ole tehnoloogia aga otseselt selle “kurja juur”, sest e-lugerid ja arvukad muud võimalused pigem avardavad raamatutele ligipääsu. Ka audioraamatute kasutamine suureneb – näiteks kasvas 2015. aastal Ameerikas audioraamatute müük lausa 38%. Audioraamatud on lugemusprotsessis osalemise võimalus neile, kes kurdavad ajapuuduse üle või neile, kes ei oska veel lugeda (lapsed) või kellel on lugemisega raskusi (düslektikud, pimedad).
Raamatute lugemine teeb õnnelikuks
Grupp itaalia teadlasi Rooma Tre ülikoolist uuris seost raamatute lugemise ja isikliku õnnetunde vahel. Nad soovisid teada, kas inimesed, kes loevad raamatuid (sh ka e-raamatuid) on õnnelikumad võrreldes nendega, kes raamatuid ei loe, ja kas lugemine suurendab inimeste subjektiivset heaolutunnet. Selleks viidi läbi intervjuud 1100 itaallasega alates 14. eluaastast. Need inimesed, kes lugesid raamatuid, deklareerisid võrreldes mitte-lugejatega suuremat õnnetunnet. Lugemise harrastajad kogesid tihedamini kuut positiivset emotsiooni: positiivsust, headust, meeldivust, õnnelikkust, lõbujanu ja rahulolu, ning tundsid vähem negatiivseid emotsioone nagu negatiivsus, halb, mittemeeldimine, kurbus, hirm ja viha. Inimesed, kes lugesid, olid samuti rohkem rahul oma vaba aja kasutamisega, mille üheks tähtsaimaks osaks oligi lugemine. Sellele järgnes muusika kuulamine ja uudiste jälgimise läbi ümbritsevaga kursis olemine. Kõige viimasel kohal vaba aja tegevustest oli lugejatel videomängude mängimine.
Taanlaste õnneharjumusi kajastavas raamatus “Väike Hygge-raamat” tuuakse näitena välja üks tunnetuse ja aja uuring, mille kohaselt paluti umbes 4000 osalejal vastata küsimusele, kui õnnelikuna nad eelmisel päeval end mingit tegevust tehes tundsid. Raamatute lugemine sai 6-pallilisel skaalal skooriks 4,36. Kõrgeim õnnetunne valdas vastajaid siis, kui nad mängisid lastega (5,41) ja madalaim oli õnnetunne siis, kui tegeleti isikliku arstiabiga (2,34) ja kodutöödega (2,71).
Uuringud on ka leidnud, et inimesed on õnnelikumad, kui nad kulutavad oma raha konkreetse asja asemel kogemustega seotud elamustele – näiteks mõnele toiduelamusele, kontserdile või näitusele. Raamatul on küll materiaalne kuju, kuid selle kaudu saame me kogemusi läbi elada, nagu ka spordi- või muusikavahendi abil. Elamused tekitavad meis õnnetunde läbi kuuluvusvajaduse ja ühiste läbielatud hetkede. Kogemuslikud tooted aga teevad meid õnnelikumaks kompetentsuse kasvu kaudu – meil on võimalus võtta uued oskused ja teadmised reaalses elus kasutusele. Ryan Howell San Francisco ülikoolist pakub lahenduseks inimesele, kes kurdab kompetentsuse puudust, osta kogemuslikke tooteid – see on parim võimalus end kompetentsemaks muuta!
Ka Liverpooli Ülikooli teadlased leidsid oma uurimuse käigus, et need, kes loevad, tunnevad oma elus suuremat rahulolu ja õnnetunnet ning neil on paremad suhted teiste inimestega. Samuti võivad raamatulood olla tihti ajendiks, mis panevad inimesi oma elu muutma, võtma ette väljakutseid, lõpetama halva suhte või alustama uue tööga. Ligi kolmandik inimestest vastas, et raamatud on inspireerinud neid reisima ja viiendik alustas raamatu mõjul uue hobiga. 38% inimestest väitis, et lugemine on nende meelsaim viis puhata ja stressi vähendada. Inspireerivaimad tegelaskujud naiste ja meeste puhul olid Atticus Finch (pereisa raamatust „Tappa laulurästast“) ja Harry Potter. Naised peavad lugu ka Bridget Jonesist oma inspireerijana.
Romantikud ja kriminalistid
Bridget Jonesi ja romantiliste raamatutega jätkates tulevad tuttavad ette kindlasti müüdid, et romantilisi jutte loevad naised; vallalised; mitte eriti arukad; need, kellel enda elus romantika puudub või kes on tüdinud oma abielust, kuid reaalsuses igavuse peletamiseks ise midagi ette ei võta. Või on siis romantikahuvilised nooremad naised, kes elavad veel unistustes. Mõni neist müütidest leiab kinnitust, mõni mitte. 84% romantikarmastajatest on tõesti naised. “50 halli varjundi” tüüpi raamatud kasvatavad aga ka meeste osakaalu selle kirjandusžanri lugejate hulgas. Kuigi 70% romantikutest avastavad selle stiili enda jaoks noorelt vanuses 11-18, on andunumad lugejad vanuses 30-54 ning 35% neist ostab kalendrikuus rohkem kui ühe suhtedraamasid täis raamatu. Üle poolte romatikutest on abielus või kooselus ja 60% peab end feministiks. Romantikat loetakse argielust põgenemise, aga ka meelelahutuse ja lõdvestumise eesmärgil. Raamatu, mida järgmisena lugeda, leiavad romantikud poes raamatuid sirvides, teiste soovitusi arvesse võttes, veebilistides mainitute hulgast ja bestsellerite nimekirjadest.
Kuid naised ei ole ainult romantikud. Nad on ka andnud krimifännid. Ühes 2010. aastal läbiviidud uuringus selgus, et 68% põnevike lugejatest on naised, teises sama aasta uuringu kohaselt luges krimiromaane 59% naisi ja 39% mehi. See oli mõlema sugupoole eelistatuim lugemisžanr. Põnevusraamatute lugemine on omamoodi ajugümnastika – süžeed tuleb jälgida tähelepanelikult, et samm sammult tükikesi ka oma peas loogilisse ritta panna. Samas on see turvaline võimalus elada hirmu, koledusi, aga ka võidurõõmu ja kättemaksu läbi mugavalt kodusel diivanil teed juues.
Lugemine teeb meid paremaks inimeseks
Lisaks sellele, et raamatute lugemine teeb meid kompetentsemaks ja õnnelikumaks, on leitud, et lugemine võib aidata kaasa meie isiksuse kasvamisele. Isiksust peetakse üldiselt millekski, mille saad sündides kaasa ja mis on justkui “kivisse raiutud”. Vahel aga tahaksime, et saaksime mõnda oma omadust muuta või suunata meile sobivas suunas. Võtame kasvõi neurootilisuse ja pessimistliku meele, millega ei ole just alati kerge toime tulla.
Toronto Ülikooli teadlased otsustasid 2014. aastal uurida, kas ja kuidas ilukirjanduse lugemine võib muuta lugeja personaalsust. Nad jõudsid oma uuringus tulemuseni, mis kõigutab isiksuse muutumatuse teooriat. Nende tulemustes selgus, et ilukirjanduse tarbijate empaatia võib lugemise mõjul suureneda. Empaatia on piltlikult öeldes “võime astuda kellegi teise kingadesse” ja soov püüda kogeda teise inimese poolt läbielatut. Teadlaste sõnul need, kes loevad rohkem ilukirjandust, on paremad ka teiste inimeste emotsioonide lugemisel. Paika ei pea fakt, et empaatilised inimesed loevad rohkem, vaid see, et lugemise kaudu inimeste empaatiavõime kasvab.
Ulmekirjanduse austajatel ja uudiste tarbijatel võib aga empaatiakasv jääda kasinaks. Hollandis korraldati kaks katset. Tudengid jaotati kahte gruppi. Ühed lugesid ilukirjanduslikke teoseid – Arthur Conan Doyle´i raamatut “Kuue Napoleoni mõistatust” või José Saramago “Pimedust”. Teised lugesid tänapäevaseid koleuudiseid – vägivallast Liibüas ja Kreekas tuumakatastroofini Jaapanis. Lisaks empaatiale uuriti ka katsealuste emotsionaalset “loosse sisseelamist”. Need, kes kogesid kõrget “loosse sisseminekut”, näitasid pärast lugemist ka rohkemaid märke empaatiast. Uudiste lugejate osas eeldasid teadlased, et reaalne elu oma õõvastavates olukordades suurendab empaatiat, kuid tegelikud tulemused näitasid hoopis vastupidist suunda. Empaatia suurenemist tavalisest erinevate tegelaste osas täheldati ka lastel, kes ühes 2014. aastal läbiviidud katses lugesid “Harry Potterit”.
Jätku-uuringud on leidnud, et ilukirjandus ei muuda inimesi ainult empaatilisemaks, vaid viib meid ka altruistlikematele tegudele. Ilukirjandus annab võimaluse “kolada” teiste subjektiivsetes maailmades ning võib ajutiselt inimese isiksust ka destabiliseerida – nagu seda suudab vahel muusika ja tants.
Tekste enda jaoks mõistetavaks töödeldes saame me ka oma sisekõne abil iseendaga rääkida ning seeläbi mõistame paremini oma tundeid ja mõtteid ning saame endast parema pildi – boonusena tõuseb meie enesehinnang.
Lugemine toob kaasa parema tervise ja hoiab vaimu erksana
Lugemine paneb meie aju meeldivasse transilaadsesse olukorda, mis olemuselt sarnaneb meditatsiooniga. Lugemine mõjub tervisele üsna samamoodi, pakkudes lõdvestust ja sisemist rahu. Uuringute kohaselt vähendab ainult 6 minutit lugemist juba südame löögisagedust ja lihaspingeid. Lugemine enne magamajäämist aitab paremini uinuda. Regulaarsed lugejad magavad paremini, neil on väiksem stressitase, kõrgem enesehinnang ja madalamad depressiooninäitajad kui mittelugejatel.
Pärast I maailmasõda saadeti sõjakoledustes osalenud sõdurid rehabilitatsiooniprogrammide raames lugemiskursustele. USA raamatukogutöötajatele anti juhiseid, milliseid kaunisisulisi raamatuid sõjaveteranidele tuleb välja laenutada. Hiljem hakati kasutama biblioteraapiat raamatukogudes laiemalt, seda teraapiavormi kasutavad ka arstid, psühholoogid, terapeudid ning sotsiaaltöötajad.
Mitu tundi nädalas raamatuid loetakse? See on küsimus, mille vastuses peitub paljuski inimese elukvaliteet eakamas eas. 2016. aastal asusid Yale Ülikooli allüksuse teadlased analüüsima aastaid varem korjatud andmeid pensionieas inimese lugemisharjumuste kohta. Selgus huvitav muster: inimesed, kes lugesid paljude aastate jooksul vähemalt 30 minutit päevas raamatuid, elasid keskmiselt 2 aastat kauem, kui need, kel see harjumus puudus. Suure tõenäosusega on lugemishimuliste elu kauem kvaliteetsem just vaimse tervise mõttes – lugemine on hea mälule ja hoiab ka Alzheimeri tõve eemal.
Lugemine teeb targemaks
Suur lugemus peegeldab reeglina ka avaraid teadmisi. Biograafiad aitavad meil õppida teiste vigadest. Meil on võimalus vaadelda, kuidas loo kangelane olukordi lahendab – iga inimese tegutsemisviis on unikaalne. Ja hea on teada fakti, et see lugu on ka päriselt juhtunud.
Ulmekirjandus ja fantaasia aitab meid lähemale paljude jaoks olulisele küsimusele „Mis meid ootab ees nii tulevikus kui ka teispoolsuses?“ Seda žanri lugedes hakatakse rohkem mõtlema out-of-the-box võtmes. Mitmed asjad, mida me tänapäeval kasutame, on kunagi kuulunud sci-fi raamatutesse ja saanud seejärel mõne aja pärast reaalsuseks – näiteks allveelaevad, milles kirjutas Jules Verne, krediitkaardid (Edward Bellamy), internet (William Gibson) ja antidepressandid (Aldous Huxley).
Miks aga ajakirjade lugemine ei mõju samamoodi? Sest raamatute lugemine on sügavam – aju peab mõtlema kriitiliselt, leidma seoseid eelmiste peatükkidega ja prognoosima eesootavaid juhtumeid ning sobitama ka need reaalsusesse.
Lugemine teeb rikkamaks
Uuringutega jätkates on tõepõhi all sellel, et hea sõnaosavus ja rikkalik sõnavara on oskused, mis aitavad inimest elus edasi ka tööalaselt. 1930-ndatel asus Johnson O’Connor uurima, kui palju on seotud sõnavara ja edu. Tema uuringuprojekt kestis mitu aastakümmet ning selle tulemusena selgus seos juhtimisedukuse ja ulatusliku sõnavara vahel. Hilisemates uuringutes 1980-ndatel ja 1990-ndatel leiti, et Fortune 1000 (1000 Ameerika edukaima firma) juhti said keskmisest oluliselt kõrgemaid tulemusi sõnalistes testides. Erinevates ülevaadetes on väljatoodud, et juhid loevad keskmisest enam – 4-5 raamatut kuus ning nende lektüür ei piirdu ainult erialakirjandusega. Ameerika president Theodore Roosevelt luges aga raamatu päevas. On leitud ka seos tudengite hea keelekasutuse ja hilisema suurema sissetuleku vahel.
Padova ülikooli teadlased tõestasid oma uuringuga tugeva seose ka täiskasvanuea sissetulekute ja inimest lapsepõlves ümbritsenud raamatute vahel. Vaatluse all oli 6000 meest vanuses 60-96 üheksast Euroopa riigist. Nad võrdlesid meeste kasvutingimusi (maal/linnas), koolis käidud aastaid ja sissetulekut töötamise ajal. Samuti küsiti meestelt, kui palju oli ajavahemikul 1920-1956 nende lapsepõlvekodudes raamatuid. Need, kel oli kodus rohkem raamatuid, liikusid paremini tasustatud ja suurema tõenäosusega valgekraetööle võrreldes nendega, kelle kodudes oli juturaamatuid vähem kui 10. See, kui kodudes oli raamatuid 50, 100 ja 200, ei mänginud enam rolli – rolli mängis keskkond, kus oli raamatuid alla 10.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et lugedes saad targemaks, sõnaosavamaks, empaatilisemaks, õnnelikumaks, edukamaks ja võimalik et ehk ka rikkamaks. Ja kindlasti veedad raamatuid lugedes iseenda seltsis kvaliteetset ning hästisisustatud aega.
Kuidas lugeda rohkem, kiiremini ja hoida lugemisel fookus
- Pane igal aastal endale lugemise eesmärgid.
- Tee nimekiri raamatutest, mida lugeda tahad.
- Hoia alati raamat endaga kaasas – nii saad lugeda olukordades, kus ootamatult tuleb „aega viita“.
- Tee kord nädalas või kuus raamatukogu päev ja kodus raamatulugemise tund või -päev. Võid praktiseerida ka koos perega.
- Loe ette oma lapsele.
- Tee lugemisest oma päeva parim osa, mida alati ootad.
- Loe segamatutes tingimustes – lülita telefon vaikseks, ära tšekka Facebooki ja e-posti.
- Muusika kuulamisest lugemise ajal võib olla kasu – see aitab keskenduda. Eriti hästi aitab kontsentreeruda klassikaline muusika, aga ka igasugune muu instrumentaalmuusika.
- Pea pause! Kui oled lugenud rohkem kui tund, siis peaksid tegema pausi. Paus ei pea olema pikk – see võib olla ka 30 sekundit.
- Pea logi või blogi. Pane kirja raamatu nimi, autor ja oma mõtted/lühike sisu. Selleks on olemas ka elektroonilised võimalused nagu näiteks Goodreads.com.
- Vähenda telekavaatamise ja arvutis olemise aega.
Artikkel pärineb Eneseteostuse blogist, kust leiad palju huvitavaid mõtteid ja infot eneseteostuse kohta.
