Markus Zusak “The book thief”
Sandra soovitab: “Südantlõhestav lugu II maailmasõja koledustest. Aga ühtlasi lugu rahvusülesest sõprusest, perekonnast, laste rikkumata heatahtlikust meelest ja sõnade võimest inimsugu päästa. Hoiatus! Viimased 50+ lehekülge on nii kurvad, et näen praegugi oma pisarate jälgi neil lehekülgedel. Kindlasti soovitan, suurepärane lugemiskogemus!”
Jeff Vandermeer “Häving”
Triloogia “Lõunaringkond” esimene osa “Häving” kujutab endast järjekordsel ekspeditsioonil osaleva naisbioloogi päevikut. Sellest selgub, et miski pole päris nii, nagu instrueerimisel öeldi, ja ka mitte nii, nagu esimesel silmapilgul paistab, vaid pigem kõhedust tekitavalt kummaline. Loe edasi…
Sandra soovitab: “Inimestele peaaegu tundmatu ja inimühiskonna sekkumiseta arenenud ala X. Ekspeditsioonid, kus inimestega juhtuvad kummalised asjad. Kes muutub paranoiliseks, kes läheb hulluks, kes vägivaldseks, kes avastab ala X kohta midagi õudset… Ökoloogiline ulmekas, mis ei jäta kedagi külmaks!”
Caroline Kepnes “You”
Sandra soovitab: “Kõhedusttekitava jälitaja silme läbi jutustatud lugu kinnisideega mehest, kes kiindub sügavalt raamatupoodi sisenenud neiusse ning teeb kõik võimaliku, et ta endale ja ainult endale saada. Raamat paneb ka mõtlema, et õigeid vahendeid kasutades ja seoseid luues on internetti postitatud info põhjal võimalik inimese kohta häirivalt palju välja uurida. Kusjuures… kes veel näinud ei ole, siis Netflixist on võimalik vaadata ka raamatu põhjal valminud sarja!”
Kerttu Rakke “Häbi”
Kerttu Rakke psühhoanalüütilise alltooniga romaan “Häbi” annab lugejale ausa läbilõike häbimehhanismi karistavast toimest, mille eesmärk on panna tõrjutud, katkised või jäigast normaalsuse mallist väljaheidetud tundma igavest süüd oma olemas olemise pärast. Loe edasi…
Sandra soovitab: “Mis võib valesti minna siis, kui kasvatada oma last elu kogemist ja nautimist takistava teadmisega, et kõige üle endas ja teistes on vaja häbi tunda? Lühike vastus on: kõik. Suurepärase ja hirmutava loo sellest jutustab Kerttu Rakke. Piinav on teadmine, et selliseid inimesi nagu loo peategelane Nadka tõesti eksisteerib…”
Angie Thomas “The Hate You Give”
Sandra soovitab: “Kuueteistkümneaastase Starri elu pööratakse pea peale, kui ta peab pealt nägema oma mustanahalisest sõbra mõrva valge politseiniku käe läbi. Kas tema kui tunnistaja suudab juhtumisse õiglust tuua? Kohustuslik lugemine kõigile, kes soovivad vähegi kursis olla Ameerikas toimuvaga.”
Susannah Cahalan “Põlev aju”
Ühel päeval 2009. aastal ärkas kahekümne nelja aastane Susannah Cahalan üksi võõras haiglapalatis, rihmadega voodi külge kinnitatud, valve all, liikumis- ja kõnevõimetu. Käepaelale oli kirjutatud sõna „põgenemisrisk” ja haiguslugu kirjeldas hallutsinatsioone, vägivalda ja ohtlikku ebastabiilsust. Ta oli viibinud kuu aega haiglas, mida ta üldse ei mäletanud. Kõigest mõni nädal enne seda seisis Susannah uue, täiskasvanuelu künnisel: terve ja innukas kolledži lõpetanu, kel oli mõne kuu eest alanud esimene tõeline suhe ning paljutõotav karjäär reporteripraktikandina suure New Yorgi ajalehe toimetuses. Loe edasi…
Sandra soovitab: “Tõestisündinud lugu sellest, kuidas 24-aastane Susannah Cahalan ärkab haiglapalatis, õieti mäletamata, kuidas ta sinna sai ja miks on ta kuu aega haiglas viibinud. Mitmed arstid ei oska naisele diagnoosi panna, kuni tunnustatud neuroloog Souhel Najjar lihtsa testi abil selle välja selgitab. Kuigi elame väga arenenud 21. sajandil, ei tea me ikka kõike inimese aju kohta. Seepärast tasub seda raamatut kindlasti lugeda!”
Gaétan Soucy “Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke”
Kusagil karmi kliimaga nimetus põhjamaa paigas, suures ja üksildases maavalduses ning muust maailmast täielikus eraldatuses elanud laste elu pöörab pea peale isa ootamatu surm. Üks lastest peab päevikut ja selles omalaadses kroonikas hakkab tasapisi kooruma tõde valduste elu ja selle elanike kohta, milles on nii huumorit kui eksistentsiaalset traagikat. Loe edasi…
Sandra soovitab: “Metsik lugu eralduses kasvanud lastest, kes peavad oma isa surma järel maailmaga silmitsi seisma. Mida edasi, seda kummalisemad ja hirmsamad tõsiasjad laste elu kohta avanevad. Kes muidu raamatute järelsõnu ei loe, siis siin on see lausa hädavajalik! See paneb kogu raamatu perspektiivi ja tekitab lugejal … kuidas nüüd öelda … tõelise ajuplahvatuse!”
John Marrs “The one”
Sandra soovitab: “Inimesed on jõudnud suurepärase avastuseni DNA järgi endale ideaalne partner leida. Viis tegelast on DNA testi läbi teinud ning saanud teada, kes on nende teaduslikult tõestatud hingesugulane. Aga mis siis, kui mõni varjab mõnda kohutavat saladust või kui see väidetav hingesugulane pole mitte lihilähedanegi sellele, mida sa ette kujutasid? Pöördeid täis raamat, mida soovitan absoluutselt kõigile! Inglise keeles on tõesti üks tore sõna sellise raamatu kohta: unputdownable!”
Stephen King “Lemmikloomasurnuaid”
Doktor Louis Creedi silmad ja sisetunne kinnitasid, et maja on igati sobiv. Ruumikas, vanamoodne, ajahambast puretud ja õdus. Õige koht, kus pere võiks elada, lapsed suureks sirguda, mängida ja maailma avastada. Loe edasi…
Sandra soovitab: “Mis siis, kui oleks olemas selline maagiline paik, mis rikub maailmakorda ning äratab surnud üles? Aga mis siis, kui surnud tulevad küll tagasi, aga nad on natuke … teistsugused? Pärast lugemist ei suutnud paar päeva oma kassile otsa vaadata. Mõtlesin, et äkki minu kass ka?”
Keiti Vilms, Contra, Mart Juur ja Oliver Lomp “Poeetiliselt korrektne”
“Kalambuur” tuleb prantsuskeelsest sõnast “calembour” ja tähendab sõnamängu või sõnamängulist nalja, mis põhineb sõnade mitmetähenduslikkusel, samakõlalisusel või kõlalisel sarnasusel. 2018. aasta kirjandusfestivali HeadRead menukal üritusel “Kalambuuriõhtu” kogunesid meie praeguse hetke säravaimad kalamburistid Mart Juur, Keiti Vilms, Contra ja Oliver Lomp. Selgus, et igal autoril on oma mõtlemisviis ja käekiri, mis ilmutab end isegi niisugustes lühikestes, valdavalt üherealistes tekstides. Loe edasi…
Sandra soovitab: “Fantastiline, humoorikas ja massiivne kalambuurikogumik, kuhu on kokku kogutud nelja parima Eesti keeleväänaja sõnamängud. Minu lemmik sealt, mille üle ikka aeg-ajalt omaette itsitan, asub leheküljel nr 602. Otsige see üles ja ma olen kindel, et itsitate ka!”
