Ajaviiteromaanid on aja jooksul küll tublisti muutunud vastavalt sellele, mida lugeja neilt ootab, kuid tegelevad need ikka inimsuhete, tunnete, ootuste, täitunud ja luhtunud unistustega. Kunagi seostusid need unistused tingimata eluarmastuse leidmisega ning selle õige otsimine polnud sugugi kerge. Viimastel lehekülgedel oli aga selge, et pulmad on tulekul ja edasi elati õnnelikult, kuni surm armastajad lahutas. See tähendab, et tegelikult oli tegemist kaasaegsete muinasjuttudega ning muinasjuttudes saabki ka vaeslapsest kuninganna.
Ajad on aga muutunud ning tänapäeva ajaviiteromaanides kohtab pigem iseseisvaid kangelannasid, kes tahavad ise oma elu suunata ning abielusadama asemel ootab raamatu lõpus sageli hoopis eneseleidmine ja ihaldatud töö. Suhted on keerulisemad, armastus võib pettumuse valmistada ning kindlustunnet tuleb otsida iseendast. Viimasel ajal on ilmunud uued kangelannad – naised, kes on vanemad kui viie-või kuuekümnesed ning soovivad sellegipoolest oma elus veel midagi muuta. Jällegi on tulnud ajaviiteromaan vastu lugejaskonnale. Ja see on ka igati loomulik. On ju sedalaadi kirjanduse võlu võrreldud võimalusega istuda väsinult tugitooli, juua tassike teed või klaas veini ja vestelda usalduslikult hea sõbraga. Ja kuigi raamatud ei paku lahendusi kõigile elus ette tulnud hädadele, aitavad need mõtteid mujale viia ja kes teab, võimaldavad isegi oma elu teise pilguga vaadata.
See kulub aga ikka ära.
Kirjastuse Varrak peatoimetaja ja tõlkija Krista Kaer
