Ameerika teadusajakirjaniku bestseller keskendub sellele, kuidas tihtipeale on vähesele infole tuginevad välkkiired otsused õigemad kui läbimõeldud, mõistusele tuginevad lahendid ja seda just intuitsiooni teadvustamise tõttu. Teooriat ilmestavad rohked näited sellest, kuidas „thin-slicing“ (ehk väga kiirelt tehtud järeldus mingi olukorra või inimese üle) on mingitel hetkedel olnud ainuõige. Soovitaksin seda neile, kes huvituvad ka tarbimiskäitumisest, alateadlikest instinktidest ja peavad põnevaks psühholoogilisi eksperimente.
Minu nõuanne on raamatut kriitilise pilguga lugeda – propageerin tavaelulistes situatsioonides siiski läbimõeldud ratsionaalseid otsuseid kui kõhutunde peal liugu laskmist. Kokkuvõtteks on tegemist intrigeeriva, kuid siiski lihtsa lugemisega populaarteaduse vallas.
4. Andrus Kivirähk: Mees, kes teadis ussisõnu
Ajalooline romaan, mis peaks iga eestlase kohustuslikus lugemisnimekirjas olema. Minu jaoks on Kivirähki näol tegemist geniaalse kirjanikuga, kes on suutnud rahvusliku mütoloogia iganenud mallidest lahti rebida ja selle uude rõivaisse panna. Klassikaline tragöödia ühe mehe elust metsas, ajal, mil enamik inimesi kolisid juba küladesse moodsamat elu elama. Läbi huumoriprisma kirjeldab ta ussidelt õpitud tarkusi, põhjakonna saamislugu, silmakirjalikke kristluse kummardajaid ja aru kaotanud hiietarkasid.
3. Darrell Huff: How to Lie with Statistics
Nüüdseks vist juba kultuseks kujunenud raamatus seletab Ameerika kirjanik Huff, kuidas numbrite abil on võimalik tõestada mida tahes. Väga praktiline raamat neile, keda numbrite maailm külmaks jätab, kuid kelle töös on see oluliseks tööriistaks (poliitikas, näiteks). Autor seletab lihtsas keeles ära, kuidas mitteteadlikke inimesi on võimalik andmete manipuleerimise läbi kergesti mõjutada ja neile „ainuõiget tõde“ pakkuda. Mõned näited on küll iganenud, kuid raamat toob hästi esile põhilise idee: igasuguse statistika suhtes peab olema väga kriitiline.
2. Steven D. Levitt ja Stephen J. Dubner: Freakonomics.
Raamat, mis 20-aastast „mina“ ilmselt kõige rohkem 
mõjutas. Autorid kasutavad lihtsaid majanduslikke põhimõtteid ja primaarset statistikat, et analüüsida erinevate fenomenidega tagamaid. Just see raamat aitaski tol hetkel mõista, et majandusteooria näol pole tegemist pelgalt igava riigi jaoks vajaliku statistikavahendiga, vaid seda saab edukalt kasutada ka päriseluliste küsimuste lahendamiseks. Majandust õppivale või sellega tegelevale inimesele kohustuslik, teistele humoorikas ja silmaringi avardav ajaviitekirjandus.
1. Umberto Eco: Name of The Rose
Väga mitmetahuline romaan aastast 1980, mis avardab üheaegselt keskaegset maailmapilti ja pakub ülipõnevat lugemist kriminaalromaanide austajaile. Tegevus toimub 14. sajandi benediktiini kloostris, kus toimub ühtejärgi mitu müstilist mõrva, mida hakkab lahendama nutikas frantsiskaani munk Baskerville’i William. Kätte võtsin ta pärast Indrek Hargla esimese apteeker Melchiori sarja raamatut lõpetades. Sarnasele ajastule vaatamata, meenutas tegevusliin siiski rohkem Dan Browni Da Vinci koodi, kuid oli oluliselt mitmekihilisem ja „raskem“ lugemine. Soovitan väga!
Helena Kõrge töötab igapäevaselt nooremkonsultandina Eesti edukaimas PR-ettevõttes META. Samuti töötab ta MTÜ Ärikatel eduka käekäigu nimel, juhtides seal mitmeid projekte. Helena on arvamusel, et elus on võimalik kõigega hakkama saada (Google abiga, loomulikult).
Raamatublogi “5 Raamatut” ilmub koostöös Bestsales.ee ja Rahva Raamatuga.
