Ettelugemise kaudu puutub laps kokku sõnavaraliselt rikkama ja keerukama keelega kui igapäevavestlustes, mis soodustab keelelist arengut. Samuti õpetab see last kuulama, keskenduma ning arendab mõtlemisoskust, empaatiat ja loovust.
Ettelugemist soovitatakse alustada juba varakult, kuna isegi kõhubeebi eristab ema häält teistest kõnelejatest. Intonatsioon on oluline, kuna see köidab lapse tähelepanu. Sõnade kordused tekstides aitavad lastel uusi sõnu õppida ja kinnistada. Ka iseseisvalt lugema õppinud lastele on ettelugemine kasulik, kuna see toetab nende lugemishuvi ja motivatsiooni.
Raamatute lugemine kui eluviisi loomulik osa on seotud keelearengu, väärtushinnangute ja parema lugemisoskusega, aga ka parema hakkamasaamisega elus. Rikas keel avab lapsele aknad-uksed mujale maailma ja olgu see maailm keelerikas! Uuringud näitavad, et üle 90% neist, kellele on lapsepõlves ette loetud, loevad raamatuid ka oma lastele.
Artikkel pärineb novaatori portaalist.
Toome teieni nimekirja väärt lasteraamatutest, mida soovitame koos lastega lugeda ja avastada.
Janno Põldma „Roosi kevad”
Milline näeb välja Leiutajateküla kevad? Selles raamatus näeb laps seda läbi Lotte õe Roosi silmade. Roosi uued sõbrad on lumikellukesed, sinililled, pajuurvad ja liblikad. Roosi hüppab koos Lottega veelompides, maitseb vahtramahla ja aitab konnadel jäätükkidel sõita. Roosi pere otsustab teha aeda suure lillepeenra. Roosi istutab sinna ka porgandi. Õhtul kuulavad kõik laululindude kontserti.
Väikese hiire seiklused
Riikka Jäntti toob oma „Väikese hiire” raamatutes lugejateni soojad ja äratuntavad lood, mis pakuvad rõõmu nii lastele kui ka vanematele. Armas sarja peategelane, väike hiir, on nagu iga pere pisipõnn: uudishimulik, energiline ja vahel veidi jonnakas. Väikese hiire ja tema ema argised, kuid siiski seikluslikud lood kevadel ja suvel, on täis elutarkust ja vahvaid õppetunde. Riikka Jäntti oskab suurepäraselt oma südamlike tekstide ja armsate illustratsioonidega jäädvustada lapsepõlve olemust.
