HeadRead 2019: mõned soovitused Jan Kausilt
Asudes rääkima festivali HeadRead kavast, satun alati dilemmale: ammendavaks ülevaateks oleks ikka vaja rohkem aega ja ruumi, kui parasjagu võtta on. Ent 2019. aasta festivali kontekstis on fookuse valik iseenesest paika loksunud. See on osaliselt tingitud täiesti subjektiivsetest asjaoludest. Lugesin aasta alguses kolme meie festivalile saabuva kirjaniku suurepäraseid raamatuid – ja juhtumisi on nad kõik naised. Aga muidugi soovitan tulla neid autoreid kaema mitte niivõrd nende soo, kuivõrd nende andekuse tõttu.
Vene keeles kirjutavalt armeenlannalt Narine Abgarjanilt ilmus eesti keeles romaan „Taevast kukkus kolm õuna“. Raamat algab naturalistlikus võtmes, vaeses pärapõrgus elav vanem naine on verest tühjaks jooksmas, lugeja on sunnitud jälgima tema valmistumist surmaks. Ent märkamatult lööb naturalismi varjus õitsele maagiline realism, varem jalgupidi nätskesse maapinda surutud lugeja hakkab õhku tõusma. Teos kerib ja kergitab viimase leheküljeni.
Kes aga tahab karmimat, kainemat sissevaadet kaasaja probleemidesse, lugegu Leïla Slimani romaani „Hällilaul“, mis käsitleb sotsiaalseid valupunkte nagu soolised, seisuslikud ja kultuurilised lõhed. Slimani jälgib seda kõike hämmastava psühholoogilise tundlikkusega.
Kindlasti tasuks lähiajaloohuvilistel tulla kuulama lätlanna Inga Gailet, kelle romaan „Klaas“ on ühtaegu armastusromaan ja sissevaade Kārlis Ulmanise aegse Läti sotsiaalsetesse probleemidesse. Mõelda vaid, pole sugugi kaua möödas ajast, kui tunded kommetele pidevalt alla pidid vanduma.
Samuti ei tasu unustada meie enda võimsaid naisi. Festivalil toimub neli eesti kirjanike vestlust, neist kahes ristavad mõtteid naised: elavad klassikud Leelo Tungal ja Tiia Toomet ning uue aastatuhande iroonilised kroonikud Mudlum ja Maarja Kangro. Ja siis esinevad meil veel Triin Soomets, Doris Kareva, Eda Ahi, Eva Koff, Maarja Vaino, Elina Gerodes jne.
HeadRead 2019: mõned soovitused René Tendermannilt
A. N. Wilson
Wilson oli Tallinnas ka kahe aasta eest ja tema esinemine jättis nii sügava mulje, et panen tema esimeseks. Wilsoni “Victoria” on iga biograafiaid armastava lugeja jaoks tõeline maiuspala. Eelmisel aastal andis Varrak välja ka tema “Viktoriaanid”. Olgu mainitud, et BBC toodetud ülipopulaarse telesarja “Victoria” loojad kasutasid stsenaariumi kirjutamisel peamiselt just Wilsoni teost.
A. N. Wilson esineb festivalil reedel, 24. mail kell 17.00
Leïla Slimani
Ilma igasuguse kahtluseta praegu üks maailmakirjanduse olulisemaid autoreid! Maroko päritolu prantsuse kirjaniku romaan “Hällilaul” lööb pahviks. Pikemalt kirjutan tema raamatust peagi Rahva Raamatu blogis.
Leïla Slimani esineb festivalil pühapäeval, 26. mail kell 16.00
David Lagercrantz
Kui tippudest rääkida, siis müügitabelite tippudes on see mees olnud peaaegu kõigis riikides, kus tema raamatuid on välja antud. Just tema kirjutas järjed Stig Larssoni “Millenniumi” sarjale.
David Lagercrantz Rahva Raamatus pühapäeval, 26.05 kell 12.00 ja festivalil samal päeval kell 15.00.
Emelie Schepp
Emelie Schepp on noor rootsi autor, kelle lugejad valisid aastatel 2016 ja 2017 parimaks krimikirjanikuks! Tema Jana Berzeliuse lugudest on eesti keeles ilmunud juba kolm romaani, millest viimane “Delta väljakutse” ilmus 2018. aastal.
Emelie Schepp esineb festivalil laupäeval, 25.05 kell 16.00
Julian Barnes
Julian Barnes on üks inglismaa olulisemaid kirjanikke. Viimati ilmus temal Varraku väljaandel Aet Variku tõlkes romaan “Aja müra”, mida tutvustasin märtsis.
Julian Barnes esineb Rahva Raamatus reedel, 24.05 kell 17.00 ja festivalil laupäeval, 25.05 kell 19.00
Mick Herron
Mick Herron on inglise krimi- ja spiooniromaanide autor, keda nimetatakse spioonikirjanduse uueks kuningaks. Seda põhjusega! Herronilt on eesti keeles ilmunud “Äraaetud hobused”.
Mick Herron esineb Rahva Raamatus reedel, 24.05 kell 16.00 ja festivalil laupäeval, 25.05 kell 13.00
