Boriss Akunin “Kolmesilmse seitse päeva”
Jaan Martinson soovitab: “Pärast pisukest pausi ilmus maakeeles järjekordne Boriss Akunini teos ja nagu ikka suurepärane. Akuninit, keda loetakse vene krimikirjanikuks, kuid on gruusia-juudi päritolu, ei saa kuidagi tühistada, sest ta on selgelt sõja vastu Ukrainas ning oma raamatutes selgitab täpselt ja selgelt Venemaa impeeriumi värdjalikku olemust. Sarja „Vene riigi ajalugu” kuuluv romaan „Kolmesilmse seitse päeva” keskendub Peeter Suure eelsele ajastule läbi kerjuspoisist tsaari detektiiviks kerkinud Markel „Kolmesilmne” Markelovi seitsme juhtumi ja seitsme kümnendi. Lisaks pakub Akunin kaheosalises näidendis oma versiooni streletside mässust ja Peeter I tõusust vene deržaava loojaks. „Meil, venelastel ei seisne vägevus õnnes, vaid õnn seisneb vägevuses,” paneb Akunin vürst Boriss Golitsõni suu kaudu paika Venemaa olemuse.” Loe lähemalt …
Philip Gwynne Jones „Kättemaks Veneetsias”
Jaan Martinson soovitab: “Donna Leoni legendaarsed Veneetsia krimiromaanid, kus tegutseb ääretult sümpaatne comissario Guido Brunetti ei saanud rivaali, vaid võrdväärse partneri, sest ka Philip Gwynne Jonesi lood sest vesisest linnast, mille teine osa „Kättemaks Veneetsia” on, kuuluvad väärtkirjanduse kilda. Kui Leoni raamatuis on Itaaliat rohkem kui Veneetsiat, siis Jonesil on vastupidi. Veneetsia imbub lugejasse ja lugeja hing Veneetsiasse, vahendajateks peategelane, tõlkija ja Suurbritannia aukonsul ses vesises linnas Nathan Sutherland, ning tema sõbrad. Ses raamatus toimuvad mõrvalood Veneetsia kunstibiennaalil, kuid jäävad tahaplaanile. Esiplaanil on Veneetsia.” Vaata lähemalt …
Agatha Christie „Kriminaalsed armastuslood”
Jaan Martinson soovitab: “Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie romaanid on enamasti maakeeles ilmunud, kuid lühilood kaugeltki mitte. Nüüd on punn eest läinud ning lühijutustuste kogumikke ilmub järjepanu, nüüd siis „Kriminaalsed armastuslood“… Need, kes peavad lugu nii krimi- kui lemberomaanidest, peaksid olema eriti õnnelikud, sest saavad kuraditosin lugemiselamust, kus on kaks ühes. Räägitakse, et inimesi mõrvatakse peamiselt kahel põhjused – raha ja armastuse pärast, kusjuures üks võib olla teisega seotud. Räägitakse sedagi, et armastus võib olla julm, kuid kindlasti on pime, mistap Christie soovitab oma lugude kaudu armunutel kasvõi vägisi silmad lahti hoida. Ent teinekord on armastus ka päästja.” Loe lähemalt …
Thomas Enger „Fantoomvalu”
Jaan Martinson soovitab: “Oleks hea, kui enne „Fantoomvalu“ saaks loetud ka krimiajakirjaniku Henning Juuli saaga esimene teos „Varjusurm“, kus Juul naaseb pärast traagilist tulekahju, milles hukkus tema poeg, taas tööle ja lahendab ühe mõrvaloo. Nüüd aga võtab tapmise eest pikaks ajaks vangi mõistetud, kuid oma süütust jätkuvalt kinnitav allilmategelane ootamatult Juuliga ühendust, pakkudes tehingut: kui ajakirjanik leiab tegeliku mõrvari, siis saab ta vihje saatusliku tulekahju kohta. Mõistagi pole Juulil valikut ning ta sukeldub Norra tumedasse sfääri.„Fantoomvalu“ annab pildi maailma õnnelikumast riigist Norrast, mis ei pruugi olla kaugeltki õnnelik, kui piiluda pealispinna alla. Ehk siis suurepärane nordic noir.” Loe lähemalt …
Robert Thorogood „Surm saabub Marlow’sse”
Jaan Martinson soovitab: “Hääd krimiromaani on luua imelihtne – mõtle välja lahedad ja tõepärased tegelased, siis kiika aegumatusse krimiklassikasse, pannes kokku noppeid siit-sealt, loo paar põnevat kõrvalliini, mis keskset lugu ei mõjuta, küll aga täiendavad raamatut ning lõpuks kirjuta kõik piisavalt humoristlikus stiilis kokku. Kolm vanemat daami ehk Marlow mõrvaklubi saab järjekordselt tööd: seekord tuleb avastada, kes tappis noore hooldusõega abielluma pidanud siniverelise. Mõnus lugemine, mida kinnitab fakt, et „Surm saabub Marlow’sse“ teenis Edgar Allan Poe auhinna kui aasta parim USA-s ilmunud cozy crime ehk mugavuskrimka.” Vaata lähemalt …
Robert Ludlum ja Gayle Lynds „Hadese faktor”
Jaan Martinson soovitab: „Kirjandusajaloo suurimat vandenõuteoreetikut Robert Ludlumit on hea lugeda ka siis, kui ta elu künnisel kirjutas raamatu kahasse teise thrillerimeistriga, pannes aluse sarjale „Covert One“, mida jätkasid teised krimikirjanduse meistrid. „Hadese faktor” on ehe Ludlum, kuigi mitte tema parim romaan, ent vahelduseks teeb hinge ikka helgeks. Kolonelleitnant doktor Jonathan „Jon“ Jackson Smith ja tema kihlatu, viroloog Sophia, peavad välja selgitama, miks surevad inimesed piinarikkalt, kui neid tabab tundmatu viirus. Ja kui nakatub ka Sophia ning lahkub siitilmast, läheb ludlumlikuks mölluks.” Loe lähemalt …
Ain Kütt „Kolme kaardi mõistatus”
Jaan Martinson soovitab: “Neil, kes huvituvad Eesti ajaloost ja (mõisa)kultuurist ning julgevad lugeda „vääritut” krimikirjandust, on pidupäev – Ain Kütt avaldas järjekorras neljanda raamatu sarjast „Sagadi paruni mõrvalood“. Seekord kisub lugu spiooniromaaniks, kuigi algus sellele ei viita. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki karjäär on saanud tagasilöögi, korralistel valimistel taandati parun üllatuslikult kohaliku meeskohtu eesistuja ametikohalt teiseks assessoriks, sest ta võttis oma tööd liiga ausalt ja tõsiselt. Siis toimub Palmse mõisas mõrv ja Eestimaale saabub Venemaa tsaar Nikolai I, kelle elu võib olla ohus ning Fock koos Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeckiga peavad leidma mõrvari ja paljastama kuratliku vandenõu.” Vaata rohkem …
Jack Jordan „Ära tee kahju”
Jaan Martinson soovitab: “„Ära tee kahju“ suuri auhindu küll ei võida, kuid lugemiselamust pakub täiega ja igast kandist. Põnev, kiirelt neelatav ja, mis peamine, üsna äraspidine. Kui lapse elu on ohus, võib ema võidelda viimseni. Ja juhtubki. Tippkirurg Anna kaheksane poeg kaob, asemele ilmub teade, et kui tahad poissi tagasi, peab tuntud poliitiku lõikus lõppema letaalselt. Paraku on olemas arstide kuulus Hippokratese vanne, mis algab sõnadega: „Tõotan oma au ja südametunnistuse nimel, et pühendun arstitöös inimese abistamisele…“. Aga kui poeg tapetakse, kas see on inimese abistamine? Või on see samaväärne poliitiku taevasse minemisega? Seega vajab dilemma lahendust, kas see või teine.” Loe lähemalt …
Raamatutega lähemalt tutvumiseks jälgi Rahva Raamatu Facebooki ja Instagrami!
