Järgnevalt tutvustame sulle raamatust angervaksa, mis just juulis alustab rannaniitudel, jõekallastel, niisketel kraavikallastel õitsemist. Tavaliselt on teda palju, suur ala tundub valge vahuna ning kasutusalasid on sellele taimel mitmeid.
Toimeained
Saponiinid, eeterlikud õlid, rutiin, fenoolühendid, parkained, steroidid, flavonoidid, C-vitamiin.
Kasulik
Angervaks on looduslik aspiriin, millel puuduvad kõrvaltoimed. Tal on verd vedeldav, palavikku alandav, higistama ajav, sapieritust soodustav, puhastav toime. Aitab maksal eemaldada ja kahjutuks teha ainevahetuses tekkinud mürgiseid aineid, soodustab uriinieritust, alandab vererõhku, on kasutatud ka närvitegevushäirete ja epilepsia korral. Eemaldab organismist soolasid ja sobib eriti reuma- ja radikuliidihaigetele igapäevaseks joogiteeks. Paljud, kel peavalu, on abi saanud angervaksatee joomisest kuuridena. Ka liigeste põletike, podagra ja reuma korral tuleks
angervaksa juua 2–3-nädalaste kuuridena.
Korjamine ja kuivatamine
Korjatakse kääridega ainult õisikud koos varrega, võimalusel õhku läbilaskvasse korvi, sest õisikud kipuvad ruttu kuumaks minema, kui on umbselt, kuivama tuleb panna õhukese kihina. Hea oleks, kui on raam, mille põhjas on võrk, võib kuivatada ka kuivatis. Pärast kuivamist sõeluda varred välja ja säilitada õhukindlalt.
Kasutamine
Saab kuivatada talveks, teha värskest taimest jooki ja siirupit või valmistada salvi. Kuumal suvepäeval on hea ja jahutav juua angervaksasiirupist tehtud jooki, millel on samad raviomadused. Eriti kasulik on see reuma-, podagra- ja radikuliidihaigetele. Olen isegi ühel suvel seda jooki ohtralt tarbides vabanenud jalavalust, mis vaevas mind kogu eelneva talve.
Angervaksatee
0,5–1 tl peenestatud õisikuid valada üle kuuma veega, lasta tõmmata u 10 min. Kui soovida angervaksateele põnevamat maitset, siis sobib maitset andma sidrunilõik, ebaküdooniasiirup või mahl, mustad või punased sõstrad.
Köögis
Õitest võib teha siirupi, mis sobib suvel joogiks ja ka limonaadi valmistamiseks või ka jäätise peale. Skandinaavias segati lõhnavaid õisi mõdu hulka. Noori lehti on kasutatud ka suppide maitsestamiseks.
Angervaksasiirup
25 õisikut valada üle kuuma siirupiga, mis on valmistatud 1 kg suhkrust ja 1 l veest. Lisada kahe sidruni mahl, võib ka panna alõtšat, rabarberimahla, haput õunamahla vm haput mahla.
Lasta seista 1–5 päeva jahedas, siis kurnata ja valmistada jook. Pikemaks säilitamiseks tuleks kurnatud siirupit enne pudelisse panekut veel kord keemiseni kuumutada. Ise kurnan ja hoian sügavkülmas. Ja kui on ruumi, panen sügavkülma ka angervaksaõisi, et talvel gruppidele ja endalegi siirupit teha. Sügavkülmas tuleks õisi säilitada soonkinnisega kottides või vaakumpakendis.
Salv
Rahvameditsiinis on õitest valmistatud ka salvi, mida kasutati pikaajalise nohu raviks. Salvi tegemiseks võib angervaksaõied kuuma rasva sisse panna, hoida 2 tundi 90 °C ahjus, siis kurnata ja valada purki.
Angervaksa lehed
Angervaksa lehtedest ja õitest valmistatud tõmmisega on tehtud mähiseid troofiliste haavade, põletuste, reuma, podagra ja ekseemide puhul. Sobib surveloputuseks valgevooluse korral. Inglismaal on kasutatud tee ja tõmmise valmistamiseks ka lehti, millel on põletikuvastane toime.
Angervaksa juured
Toimeaineid on rohkem, neid kasutatakse raviteena või tinktuurina väiksemas koguses. Kogutakse varakevadel ja hilissügisel.
Veel
Angervaksa juurtest saab musta värvi. Hea meetaim.
Ohud
Ei sobi neile, kellel on salitsülaadiallergia. Astmaatikud peaksid angervaksaga ettevaatlikud olema, võib süvendada astmat. Vedeldab verd, kes juba võtavad verevedeldajaid, tasub olla ettevaatlik.
