Anne-Mai Tevahi “Ma hingan su armastust”
“Üks ilus hing uitab läbi linna, piki jõekaldaid ja mööda metasradu. Saatjaks igatsus, sihiks armastus. Teel olles saavad kõik ööd ja hommikud, vahelduvad aastaajad ning lihtsad asjad nende sees erilise tähenduse. Need uitamised on kantud unistustest, ent südames on alati ruumi, et märgata, meelde jätta ja mõtestada. On vähe luuletusi, mida saab endasse hingata. Neid siin saab. Sõnad muutuvad meeltes piltideks, lõhnadeks ja tunneteks. Anne-Mai raamat on nagu elu – nii ilus ja valus, habras ja sitke, mõrkjas ja nii magus.”
Fredrik Backman “Karulinn”
“Mõni raamat on selline, mis poeb naha alla esimestest lehekülgedest peale. Soovid selle ühe hingetõmbega sisse ahmida, aga ei õnnestu. Ikka ja jälle leiad end üle lugemast mõnd lauset või lõiku. Imestades, et mil viisil ta seda teeb. Kuidas tal küll õnnestub panna üks pealtnäha lihtne mõte niiviisi kõlama. Väga tugev, emotsionaalne ja mõtlemapanev lugu. Ilus ja valus üheaegselt. Lummav. Senini aasta parim lugemiselamus.”
Margo Rejmer “Bukarest. Tolm ja veri”
“Hendrik Lindepuu kirjastuse raamatud on kullaprooviga. Üks neist on Margo Reijmeri raamat Bukarestist, mis oleks justkui reisikirjandus, aga ei ole ka. Tegemist on Rumeenia ühiskonna süvaanalüüsiga, mis pandud kirja kergesti loetavalt ja nii haaravalt, et raamatut on enne lõpetamist võimatu käest panna.”
Pierre Lemaitre “Alex”
“Graafiliste vägivallakirjelduste tõttu ei ole raamat sobiv noorematele ega kergesti erutuvatele lugejatele”, ütleb hoiatav tekst tagakaanel. Kuna tõlkijaks on Indrek Koff, siis tasub isegi nõrganärvilistel hoiatus tähelepanuta jätta. Erakordne krimka, mis õhustiku poolest veidi Jean-Christophe Grangé ’i loodud maailmadele sarnane, ent ometi teistmoodi. Geniaalne teos, täiesti ettearvamatu lõpplahendus ja sisu, kus tegelaste suunaline sümpaatia vahetab antisümpaatiaga kohti kui pingpongipall mänguväljakul.”
Lauri Räpp “Lihtsate asjade tähtsus”
“See, mis sa endast välja annad, tuleb ühel päeval su juurde tagasi,“ kordas mu kadunud vanaema, pisike kui kirsikivi, aga sisimas suur nagu ilmaruum. See lause on minu piibel, mu usk, mu mantra. Sest kõik tuleb ringiga tagasi. Ja läheb edasi. Vaenamine vaenlastena. Vimm vihkamisena. Hea headusena. Soe soojusena. Elu peegeldab alati vastu. Milline kergendus on mõista nende kõige lihtsamate asjade võlu.” – Lauri Räpp
