Mari Vallisoo „Mälestusi maailmast“
Alatskivi kandist on pärit mitmed andekad luuletajad – Anna Haava, Juhan Liiv, Mari Vallisoo. Viimatinimetatu, omanäoline ja isepäine Vallisoo on kirjutanud luulet nii eesti kirjakeeles kui Kodavere murrakus. Käesolev raamat annab ülevaate kogu tema loomingust, sisaldades luuletusi kooliajast kuni viimase eluaastani, nii varemilmunud kogusid kui senistesse luulekogudesse mittemahtunud luuletusi. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Kunagise kooliõe puhul meenub vanaaja tarkusetera, et kõik on kõiges, veetilgas peegeldub maailm. Vallisoo on väga seotud oma kodukoha ja enda vahetu ümbrusega, ometi väljuvad sealt kiired, mis valgustavad kogu inimuniversumit. Teda lugedes tunned ühtaegu kindlust, uhkust ja rõõmu, kuidas keel hõlvab olemist, kuidas napp luulesõna väljendab mõõtmatut avarust. Ja ka seda, mille poolest nn naiselik tarkus erineb mehelikust.”
Jaroslav Hašek „Vahva sõduri Svejki juhtumised maailmasõja päevil“
Tšehhi kirjaniku Jaroslav Hašeki “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” on kahtlemata üks armastatumaid ja lõbusamaid raamatuid. Käesolev on juba kuues trükk. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “See on minu nö lohutus- või öökapiraamat. Alati kui päevasündmuste virrvarr silme eest kirjuks võtab, kui olude absurdsus väljakannatamatuks muutub, kui tühi sõnavaht pea valutama ajab, löön lahti Hašeki raamatu. See maandab! Kohe läheb kõik oma õigele kohale tagasi ja kindel pind on jalge all! Küll tahaks vahel, et Svejk oma terve mõistuse ja lihtsa inimeselikkusega avaldaks arvamust tänase maailma asjade kohta!”
Anne Applebaum „Punane näljahäda. Stalini sõda Ukrainas“
1929. aastal pani Stalin aluse sovetiriigi põllumajanduse kollektiviseerimisele − seda võib nimetada teiseks punarevolutsiooniks oktoobripöörde järel −, millega kihutati miljonid talupojad oma kodunt ja maalt minema. Kolhooside rajamine tõi kaasa katastroofilise, Euroopa ajaloo rängima näljahäda. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Kõiki selle autori raamatuid maksab lugeda, sest need põhinevad ulatuslikul uurimistööl, samas on kirja pandud selges arusaadavas stiilis. Applebaum on üks neid Lääne intellektuaale, kes on Venemaad vaadelnud ilma roosade prillideta. Teos aitab ka mõista praegu Ukrainas toimuvat, sest ajaloo vari on pikk. Ühtlasi meenutab meile, mis koletis „onu Jossifit“ tegelikult oli.”
Aleksander Solzenitsõn „Lenin Zürichis“
1976. aastal esmaavaldatud „Lenin Zürichis“ on üks osa 1970. aasta Nobeli laureaadi lõpetamata jäänud romaanitsüklist „Punane ratas“, mille eesmärk oli kujutada enamlaste võimuhaaramist 1917. aasta sügisel. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Hea lugemine neile, kellele meeldib tunnetada ajalugu nii, nagu see väljendub väljapaistvate isikute kaudu. Legend Leninist ja Oktoobrirevolutsioonist olid kahtlemata üks 20. sajandi suurejoonelisemaid propagandasaavutisi. Nobeli laureaat lahkab ja lammutab seda halastamatult.”
Virginia Woolf „Tuletorni juurde“
„Tuletorni juurde“ on psühholoogiline põnevusromaan. Väline tegevus peaaegu puudub, seda asendab tegelaste teadvuse ülitäpne ja (kaas)tundlik kirjeldamine. Woolfi proosa on rütmiline, lause pikk, semikooloni-, kooloni- ja komaline. Väga olulised on sulud, sageli on sulgudesse paigutatud teadvusajaga lõikuv reaalaeg. Aga ka surm, mida ei kirjeldata – see jääb sulgudesse, sõnade taha ja vahele. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Woolf oli 1930ndail tähtis kirjandusuuendaja ning üldse mõjukas kultuurtegelane, aga vahepeal tundus, et ta huvitab eeskätt teoreetikuid ja kirjandusloolasi. Nüüd on tema täht taas tõusmas kogu maailmas ja teda peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks romaanikirjanikuks. See teos pole neelamiseks ega mitte ka öökapiraamat, vaid tunnetuslik teekond gurmaanile.”
Väike Inglise luule antoloogia “Märt Väljataga”
Antoloogia sisaldab üle kahesaja luuletuse viiekümne kuuelt autorilt läbi kuue sajandi Geoffrey Chaucerist (1343–1400) Geoffrey Hillini (1932–2016). Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Niihästi kirjandus- kui kultuurifakt laiemalt. Asjatundlikult koostatud ning professionaalse pieteediga tõlgitud, peegeldades kammerlikult M. V. vastavaid kaanoneid. Neile, kes suhtuvad skepsisega luule tõlkimisse mõttekusse, on siin näide vastupidisest. Kvaliteetraamat.”
Milan Kundera „Tühisuse pidu“
„Tühisuse pidu” on tšehhi päritolu Milan Kundera seni viimane ilmunud romaan, mis on saanud Prantsusmaal palju kiitvaid arvustusi. Romaan jätkab Milan Kundera mängulist jutustamistraditsiooni ning lahkab vaimukalt inimsuhteid ja meie praegust ajastut, mille märksõnaks on Kundera valinud naba. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Ehk mitte ta tugevaim teos, aga suurepärane näide andeka kirjaniku laiast haardest ja tema melanhoolsest mängurõõmust. Kirjaniku jõud ja võimed tervikuna on aastatega vähenenud, aga sellest, mis alles jäänud, võlub ta välja rohkemgi kui varem. Ajalugu (Stalini õukond, euromarksistid jne) ning nüüdisinimesed segunevad suureks eluteatriks. Loe ja imesta.”
Andrus Kivirähk „Liblikas“
Andrus Kivirähki romaan Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri „Estonia“ sünnist. Romaani üheks keskseks tegelaseks on noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes tegi tähelennu teatritaevasse, kuid see katkes ta varase surma tõttu. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Selle esmailmumine kruvis ootused hirmkõrgeks. Pean seda siiani Kivirähki teoseks, milles suure ande sähvatus kõige ehedamalt läbi käis. Elu ja teater on „Liblikas“ maagiliselt põimunud, nalja ja huumori kõrval on veel autori nooruslikku tundelisust. See on aste, kust kunagi võimsalt edasi minna.”
Christopher Clark „Uneskõndijad. Kuidas Euroopa 1914 aastal sõjateel asus“
28. juuni 1914 hommikul, kui ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophie Chotek saabusid Sarajevo raudteejaama, valitses Euroopas rahu. Kolmkümmend seitse päeva hiljem oli Euroopa sõjas. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Kindlasti üks parimaid raamatuid, mis Esimesest maailmasõjast kirjutatud. See sõda ei olnud paratamatus, vähemalt mitte sellel kujul. Aga asjad väljusid ühel hetkel kontrolli alt. Autor jälgib seda objektiivselt, maast maasse, vältides kellegi ainusüüdistamist. Väga õpetlik sellegi poolest, et ka tänases maailmas on protsesse, mis võivad olla pöördumatud.”
Aldous Huxley „Hea uus ilm”
Aldous Huxley raamatut „Hea uus ilm“ peetakse üheks kahekümnenda sajandi kõige silmapaistvamaks romaaniks, mis püsib jätkuvalt kirjanduse edetabelites. Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle 1999. aastal sajandi 100 parima raamatu hulka. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Üks kahest tähtsaimast antiutoopiast. Kui vahepeal tundus, et rohkem läheb täide Orwelli „1984“, siis praegu on selge, et maailm muutubki „heaks uueks ilmaks“. 1930-ndate keskpaiku kirjutatud teose prohvetlikkus on hämmatav. Tarbimisemaania, globalism, negatiivsete emotsioonide vältimine iga hinna eest, noorusekultus, elamine hetkes ja sotsiaalse mälu põlustamine ning palju muud on ju meile igapäevaselt tuttavad. Väga õpetlik lugemine.”
Mihkel Mutt “Kõik on hästi”
Raamatus „Kõik on hästi“ esitab kirjanik ja avalik arvaja Mihkel Mutt lühemaid tähelepanekuid elust meie ümber. Need on kristalliseerunud pika aja vältel ja seni avaldamata. Teemaring on lai: inimelu ning ajalugu, eestlane ja Euroopa, kirjandus ja kunst, jumal, armastus ja palju muud. Vaata raamatut!
Mihkel Muti kõik raamatud leiad meie e-poest!
