Tagasi päris algusesse
Kui tahad teada, kust kogu „Odüsseia“ lugualguse saab, tuleb alustada päris algusest ehk Homerose eepostest. Esimene eepos „Ilias“ jutustab Trooja sõja viimastest nädalatest ning keskendub Achilleuse vihale, kangelaslikkusele ja sõja traagikale. Teise eepos „Odüsseia“ keskpunktiks ei ole enam Trooja sõjakäik ise, vaid üks selle järellugudest. Eepos viib lugeja Odysseuse kümme aastat kestvale koduteele, mille jooksul Ithaka kuningas Odysseus seisab silmitsi kükloopide, sireenide, nõidade, jumalate ja lugematute katsumustega.
Kui „Ilias“ räägib eelkõige vaprusest ja sõjakuulsusest, siis „Odüsseia“ tõstab esile hoopis leidlikkuse, tarkuse ja visaduse. Just sellele eeposele tugineb ka Christopher Nolani film.
Madeline Miller „Kirke“
Üks meeldejäävamaid tegelasi „Odüsseias“ on nõid Kirke, kelle saarele Odysseus oma meestega satub. Madeline Miller on andnud sellele müütilisele tegelasele aga täiesti oma hääle. „Kirke“ jutustab päikesejumal Heliose tütre loo alates tema lapsepõlvest kuni kohtumiseni Odysseusega, avades Kreeka müütide maailma täiesti uuest vaatenurgast.
USA kirjaniku Madeline Milleri Vana-Kreeka tuntud müüdist inspireeritud romaan pälvis äärmiselt sooja vastuvõttu ja mitu nimekat väljaannet – näiteks New York Times, Washington Post ja Publisher Weekly – valis selle üheks 2018. aasta parimaks raamatuks.
Stephen Fry „Kreeka müüdid“
Enne kui sukelduda Odysseuse seiklustesse, tasub end kurssi viia jumalate ja müütidega, mis kogu loo taustaks on. Kui Homerose eeposed aga tunduvad hirmutavad, siis tuntud koomiku Stephen Fry poolt ümber jutustatuna saavad Vana-Kreeka müüdid veelgi enam värve olles kaasahaaravad, humoorikad ja tänapäevasele lugejale lihtsamini arusaadavad. Zeus, Athena, Poseidon, Hermes ja teised jumalad, kelle sekkumine kujundab ka „Odüsseia“ sündmusi, saavad siin värvika ja inimliku näo.
Kui tahad filmi vaadates paremini mõista, miks jumalad tegutsevad just nii, nagu nad tegutsevad, on see ideaalne sissejuhatus kogu Kreeka mütoloogia maailma.
Muusik Raul Ojamaa soovitab: „Fry on lapsest peale olnud võlutud Kreeka mütoloogiast ja tema eesmärk nende raamatutega oli tuua need ajatud lood tänapäeva keele konteksti. Need on müüdid ja legendid ilma liigse pidulikkuseta ja paatoseta, vaid hoopis kerge briti huumori ja lihtsa, inimliku mõõtmega.”
Margaret Atwood „The Penelopiad“
Kui Homeros jutustab loo peamiselt Odysseuse vaatepunktist, siis maailmakirjanduse legend, Kanada kirjanik Margaret Atwood, annab sõna tema abikaasale Penelopele. Kakskümmend aastat oma meest oodanud naine räägib nüüd ise, milline oli tegelikult tema elu, milliseid valikuid ta pidi tegema ning kuidas sündmused paistsid tema silmade läbi.
Christopher Nolani ekraniseeringus kehastab Penelopet fantastiline Anne Hathaway. Atwoodi raamat „The Penelopiad“ pakub põnevat võimalust tutvuda tegelaskujuga, kes Homerose eeposes näib ehk marginaalne tegelane, kuid võib kanda endas ka väga võimsat lugu.
Pat Barkeri Trooja triloogia
Kui Homeros jutustab Trooja sõja võitjate ja kangelaste loo, siis Pat Barker annab sarnaselt Margaret Atwoodile hääle neile, kes on antiikmüütides enamasti tagaplaanile jäänud – Trooja naistele. „Tüdrukute vaikimine“ keskendub Briseisele, kellest saab pärast Trooja langemist Achilleuse sõjasaak, ning „Trooja naised“ jätkab tema lugu pärast sõja lõppu, kui kreeklased valmistuvad koduteele asuma ja vangistatud naised peavad kohanema uue, valusa reaalsusega.
Need kaks romaani on osa Barkeri Trooja sõja triloogiast ning pakuvad antiikmüütidele tänapäevast, inimlikku ja naiste vaatenurgast jutustatud tõlgenduse. Kuigi Nolani „Odüsseia“ keskendub Odysseuse koduteele, aitavad Barkeri teosed mõista maailma, millest see teekond alguse saab – sõda, selle tagajärgi ja inimesi, kelle lood on sajandeid jäänud kangelaste varju.
