Ettelugemine loob erilise sideme
Ettelugemise ajal jagate te lapsega oma emotsioone ja kogemusi, see on ka eriline omavahelise ühenduse hetk, iseäranis meeldiv õhtul enne magamaminekut. See on kvaliteetaeg teile mõlemale – aeg, kus olete olemas ainult teie ja raamat, mille sisust saate mõtteid vahetada kumbki oma seisukohalt ja elukogemistest lähtuvalt. Arutage raamatu teemade ja tegelaste üle: Kes olid tegelased? Mida nad tegid? Kas teiega on ka midagi sarnast juhtunud? Mida loost arvate? Need arutelud aitavad luua seoseid päriseluga, õpetavad last, kuidas erinevates olukordades käituda ning arendavad tema arutlusoskust.
Nutiseadmete konkurents ja ettelugemise tähtsus
Nutitelefonid ja televiisorid on pea ületamatud konkurendid raamatutele. Nutiseadmest teabe hankimine on loomulikult kiirem ja lihtsam, kuid sellel on omad varjatud ohud. Paljud lapsed ei oska algklasside lõpus veel korralikult lugeda, lugemistehnika on nõrk, kannatab loetu mõistmine, lugemine muutub talle tüütuks kohustuseks ja lugemishuvi võib lõpuks sootuks kaduda. Halb lugemisoskus iseenesest toob kaasa napi sõnavara, kehva eneseväljendusoskuse ja vähese loetust arusaamise. Lapse teadmised teda ümbritsevast ja kogu maailmast võivad jääda piiratuks, ta ei oska luua seoseid asjade vahel, mis omakorda võivad põhjustada õpiraskusi koolis.
Vanematena soovime kasvatada oma lapsest võimetekohaselt hea sõnavara ja suhtlemisoskusega iseseisva ja toimeka inimese, kellele pole võõras empaatia, loovus ning võime keerulistes olukordades võimalikult hästi hakkama saada. Paljusid neist hindamatutest oskustest saab igapäevaselt edukalt arendada just raamatute ettelugemise abil.
Lapsed õpivad eeskujudest
Lapsed õpivad suuresti jäljendamise teel. Nähes, et vanemad loevad ja arutavad õhinaga loetut, tekib ka lastel huvi lugemise vastu ja see muutub nende jaoks loomulikuks ning nauditavaks osaks igapäevaelust. Kui aga selle asemel täidab õhtuid televiisor või nutiseade, võtavad lapsed selle kui lihtsama harjumuse üle. Ettelugemine ei pea asendama iseseisvat lugemist, vaid toetama seda. Siin on mõned praktilised viisid, kuidas lugemishuvi toetada:
- Valige raamatud koos – minge koos raamatukokku, las laps otsustab, mis teda huvitab, kuid samas aga suunake teda.
- Määrake kindel lugemisaeg, näiteks õhtuti enne magamaminekut.
- Vaheldumisi lugemine – suurema lapsega lugege kordamööda või jagage peatükid omavahel.
- Tehke lugemisest pereüritus – looge koju mõnus nn “ lugemispesa”, lugege ja arutage loetut koos.
- Kasutage vahel ka audioraamatuid. Näiteks juhul kui laps ei soovi ettelugemist, võib ka koos kuulamine olla heaks vaheastmeks lugemise ja ekraani vahel.
- Looge tehnoloogiavaba lugemisaeg – televiisor ja telefon võiksid sel ajal olla välja lülitatud.
- Ettelugemine lapse aja sisustamiseks – näiteks pikkadel ja lapsele tüütutel autosõitudel või ooteaegadel, millal meelt lahutatakse tavaliselt nutiseadmetes.
- Kingige raamatuid tähtpäevadel, sest õhin uue raamatu avastamisel kasvatab lapses ka lugemisarmastust.
Ettelugemise mõju aju arengule
Uuringud on näidanud, et lastel, kellele regulaarselt loetakse, on paremad lugemis-, kirjutamis- ja mõistmisoskused. Samuti toetab lugemine aju arengut, empaatiavõimet ja kriitilist mõtlemist. Neuroteadlane ja laste lugemisarengu eestkõneleja dr Maryanne Wolf, kelle tuntud teosed käsitlevad lugemise mõju ajule, rõhutab, et lugemine on kingitus, mis arendab last igakülgselt. Tema sõnul aitab lugemine luua sidemeid erinevate teadmiste ja kogemuste vahel, mis toetavad nii intellektuaalset kui ka sotsiaalset arengut.
Lisaks soovitab dr Jim Trelease, Ameerika õpetaja ja raamatu The Read-Aloud Handbook autor, lugeda igapäevaselt vähemalt 10–15 minutit. Ta on toonud esile, et kuuldud tekstist arusaamine on sageli parem kui loetud tekstist, sest see põhineb lapse suulise kõne mõistmisel, mis arendab oskust hiljem ka kirjalikku teksti paremini mõista. Oma bestselleris „The Read-Aloud Handbook” jagab Trelease praktilisi nõuandeid, kuidas aidata lastel avastada lugemisrõõmu ja kasvatada neist eluaegseid lugejaid.
Miks on ettelugemine oluline?
- Armastus lugemise vastu
Ettelugemine kasvatab lapse huvi raamatute vastu, avardab tema maailmapilti ja arendab sõnavara. Kuulates huvitavat ja emotsionaalset lugemist, omandab laps keerukamaid sõnastruktuure ja uusi sõnu, mis arendavad nii suulist kui ka kirjalikku eneseväljendust. - Kvaliteetaeg ja emotsionaalne side
Ühiselt koos lugemine on ekraanivaba aeg, mis tugevdab vanema ja lapse suhet. Samuti aitab see lapsele selgitada uusi või hirmutavaid olukordi ning rahustada kartlikke ja rahutuid lapsi. - Kujutlusvõime ja keskendumisvõime
Lugemine arendab lapse kujutlusvõimet, aidates tal luua isiklikke kujutluspilte loetust. Samal ajal paraneb keskendumis- ja kuulamisoskus, mis on üliolulised nii koolis kui ka igapäevaelus.
Kokkuvõtvalt – ettelugemine pole lihtsalt tore harjumus, see on pikaajaline investeering lapse tulevikku. See toetab tema keelelist ja emotsionaalset arengut, tugevdab teie omavahelist sidet ja loob harjumusi, mis võivad kesta terve elu.
Artikkel pärineb Haridus- ja Noorteameti blogipostitusest, mille autor on Harno Rajaleidja logopeed Piret Kaminskas.
Fotol Harno peadirektor Jaak Raie koos tütre Lumiga, kuvatõmmis Harno 2024. aasta jõuluvideost.
Rahva Raamatust leiad palju lugemist pisipõnnidele ja koolieelikutele.
