Kirjastamine Läänemere piirkonnas 2018: Eesti raamatukauplus Rahva Raamat Tallinnas
Esimese Rahva Raamatu kaupluse, mis asub ainult lühikese jalutuskäigu kaugusel esinduskauplusest ja toimib tänini, avas 1912. aastal kirjastaja Gustav Pihlakas. Praegu kuulub ketti kümme kauplust seitsmes linnas üle terve Eesti. Rahva Raamatu kett peab iseteeninduslikku raamatukogu Tallinna lennujaamas, mida ilmestavad kuulsate kirjanike hiiglaslikud büstid, ja ettevõte on Eesti suurim raamatute tarnija jaemüügile, teenindades raamatukogusid, ostukeskusi ja ka teisi raamatupoode. Keti müügikäive on umbes 18 miljonit eurot.
Lumisel argipäeval selle aasta jaanuaris istusid tudengid oma avatud sülearvutitega Rahva Raamatu esinduskaupluse kohvikus ja lonksasid lattet – tavaline pilt riigis, mis on digitaalselt nii taibukas. Rahva Raamatul on e-pood, millest ostetud raamatud toimetatakse kohale samal päeval, internetiostud moodustavad juba 10% keti kogumüügist. „Oleme püüdnud ehitada silla e-müügi ja poemüügi vahel,” ütleb Aasmäe.
„Kaupluse müügiäpp arvestab eestlase iseloomuga, pakkudes võimaluse leida soovitud raamatu asukoht üles, ilma et oleks vaja abi küsida, kui selleks pole tahtmist,” lisab Aasmäe. Kuigi kauplus pakub ka e-raamatuid, ei ole need osutunud kuigi populaarseteks. Praegu moodustab e-raamatute müük ainult kaks protsenti kogu müügitulust. Aasmäe rõhutab, et asjale ei tule kasuks ka e-raamatute 20-protsendiline käibemaks võrrelduna trükitud raamatute ainult 9-protsendilise käibemaksuga.
Kauplused pakuvad kõiki eesti keeles avaldatud raamatuid ning valiku raamatuid inglise keeles. E-poes on saadaval 300 000 nimetust Ühendkuningriikide hulgimüügifirma Gardners kaudu, ostjate tellimused saabuvad Tallinna kolme tööpäeva jooksul.
„Kahjuks,” lisab Aasmäe, „on meie ees seisvad väljakutsed samasugused nagu kõigis lääneriikides: Amazon, mille veebileht suunab kliendid ümber Saksamaale, ja muidugi fakt, et mõnikord tundub, nagu sooviksid inimesed osta kõike muud peale raamatute.” Pakume tõe poolest silmapaistva valiku Suurbritanniast imporditud kirjatarbeid, Pantone kruuse ja Moleskine märkmikuid.
2017. aastal käivitasime omaenda kirjastamisprogrammi, alustades 12 raamatuga. „Panime oma analüütikud tööle ja avastasime, et meie kliendid tundsid huvi raamatute vastu, mille avaldamisest teised kirjastused ei olnud huvitatud,” ütles Aasmäe, „ja nii me arvasime, et oleks hea seda ise teha. Mõned neist raamatutest on kordusväljaanded, mõned tuginevad aga uutele ideedele. Konkurents pole liiga äge – ehkki Eestis on nime järgi umbes 1200 kirjastust, avaldab ainult kakskümmend neist rohkem kui 20 nimetust aastas. „Esialgu me ainult katsetame sellega,” ütleb Aasmäe, „aga näeme juba, et kirjastamises peitub võimalusi.”
Allikas: Publishers Weekly, 23.03.2018
