Rahva Raamatu Raamatuklubid on saanud juba 1-aastaseks ja just täpselt nii kaua on raamatuklubiline olnud meie seekordne kogemusloo peakangelane Sille Eero. Suure lugemisvara ning pikaaegse klubilisena on ta just õige inimene jagama meiega tagasisidet ja mõtteid Raamatuklubide kohta.
Sille on Tartus elav ja töötav inglise keele õpetaja, kes juba väiksest peale nina raamatus elanud, aga oskab selle kõrvalt aega leida ka teistele tähtsatele asjadele oma elus. Seda, et Sille suur raamatute austaja on, teavad ka kõik tema lähedased ning just seepärast on sellisele raamatusõbrale kinkide tegemine alati ülilihtne. Enim haarab Sille käsi aga fantaasia- ja populaarteaduslike raamatute järele, kuid eriti hästi pidavat peale minema ka psühholoogiateemalised raamatud.
Kas mäletad, kuidas jõudis sinuni info Rahva Raamatu raamatuklubide kohta?
Ega ma enam 100% kindel pole, aga tõenäoliselt Rahva Raamatu uudiskirja kaudu.
Mille alusel sa meie kaheksa erineva klubi seast valiku tegid?
Olen liitunud Hitiklubi, Noorteklubi ja Ajalooklubiga. Hitiklubi ja Noorteklubiga liitusin juba alguses, sest need teemad pakuvad Rahva Raamatu raamatuklubidest kõige enam huvi. Kuna ma iga kuu klõpsan ikkagi kõik raamatuklubid läbi ja ühel kuul jäi Ajalooklubi all silma Mary Beardi raamat “SPQR”, liitusin ka selle klubiga. Seega võib juhtuda, et kui ka teistes klubides midagi minu jaoks põnevat pakutakse, liitun peagi ka mõne teise Rahva Raamatu raamatuklubiga.
Kas oskad raamatuklubide teenuse juures plusse välja tuua?
Eks üks väga suur pluss on raamatute soodsam hind võrreldes nende tavapärase maksumusega. Tore on see, et tänu nendele klubidele on võimalik avastada enda jaoks uut kirjandust – ma polnud enne näiteks “SPQRist” midagi kuulnudki, kuid teema tegelikult mind huvitab ja tegu oli hea raamatuga; teinekord avastasin jälle tänu Hitiklubile, et Katrin Pautsi uus raamat on väljas. Tarbijasõbralik on ka see, et võimalus odavamalt raamatuid osta on olemas, aga sa ei ole kohustatud raamatut ostma, kui sa sellest huvitatud ei ole.
Võib-olla on midagi ka kehvasti ja sul on ehk ettepanekuid, mida saaksime raamatuklubide puhul senisest paremini teha?
Nii palju kui on inimesi, on ka maitseid, nagu öeldakse. Isegi siis, kui inimesed on liitunud samade raamatuklubidega. Minu arvates oleks tore, kui ühes kuus oleks ühes klubis valikus rohkem kui üks raamat – sellisel juhul leiaks endale meeldiva raamatu veel rohkem inimesi.
Vahel on põneva raamatu kättesaamist kuu aega oodata paras piin – mulle meeldiks, kui raamatud juba varem teele pandaks, et neid lugema saaks hakata.
Äkki on puudu veel mõni klubi?
Mulle isiklikult meeldiks, kui tuleks fantaasiaklubi, populaarteaduse klubi ja miks mitte ka kokandusklubi kokaraamatute jaoks.
Me lihtsalt peame küsima, et milline on senistest klubiraamatutest sinu lemmik?
Mary Beardi “SPQR”. See on raamat Vana-Rooma ajaloost, mille taga on tohutu töö ja uurimused. Tunnen, et sain seda raamatut lugedes palju targemaks sellest, kuidas Vana-Rooma tekkis ja missugune sealne elu oli. (Kuigi, noh, vahepeal kippus ta venima, kuna päris iga nende igapäevaelu aspekt ka nii huvitav ei olnud.) Väärtkirjandus hea raha eest.
Oleme mõelnud, et oleks tore, kui klubilistel oleks ühine kogukond ja tegime selle jaoks Facebooki lugemisgrupi “Rahva Raamatu raamatuklubi”. Kas oled seal juba liige ja mida sa sellest mõttest arvad?
Liitusin kohe, kui sellekohane info minuni jõudis – vist Rahva Raamatu Facebooki lehelt. See on vahva, et raamatuaustajatel on koht, kus koos käia ja oma mõtteid avaldada. Grupp tundub praegu üpriski aktiivne olevat, nii et Facebooki kerides on tore varasemaga võrreldes palju rohkem raamatuteemalist sisu ja arutelusid näha.
Kuidas sinu raamatutega tutvumise ja ootamise protsess välja näeb? Kas klubistaatus on aasta jooksul sinu lugemisharjumusi ka muuta jõudnud?
Kuu esimestel päevadel tuleb meelde, et ahhaa, nüüd on võimalik uusi klubiraamatuid näha. Lähen siis klubi kodulehele ja klõpsangi kõik klubid korraks läbi. Mõni raamat on tavaliselt juba teada, mõni uus. Loen siis sisututvustused läbi ja teen oma valikud. Raamatute ootamine, nagu juba mainitud, mulle väga ei meeldi. 😀 Klubistaatus aasta jooksul minu lugemisharjumusi muutnud ei ole – need on mul endiselt sellised, nagu nad on.
Kas oled endale uueks aastaks ka lugemiseesmärke seadnud? Kuidas aitavad seejuures raamatuklubid neid eesmärke täita?
Loen kolmes keeles (eesti, inglise ja taani). Eelmisel aastal loetud raamatutele tagasi vaadates oli minu põhiline mõte see, et ingliskeelsete raamatute osakaal on liiga suur (kaks kolmandikku). Sellel aastal üritangi rohkem lugeda eestikeelset ja eriti just ka eesti autorite kirjandust, ja vähemalt 5 taanikeelset raamatut. Kuna soetan endale raamatuid päris agaralt, soovin toetada ka meie endi kirjanikke. Kuna Rahva Raamatu Raamatuklubide raamatud on reeglina eestikeelsed, siis loodan, et leian klubidest endale meeldivat eestikeelset (ja eesti autorite poolt kirjutatud) lugemist.
Kui ka sina, armas lugeja, oled märganud raamatuklubide juures midagi, mida kiita või laita, siis ära hoia seda endale, vaid kirjuta mulle kristiina.karu@rahvaraamat.ee. Aus tagasiside ja soovitused aitavad meil raamatuklubi sinu jaoks veelgi paremaks teha.
Raamatuklubidega liituda ja kõigi sealsete sooduspakkumistega saad kursis olla Rahva Raamatu kodulehel. Klubidega liitumine on tasuta ning ostmiskohustust ei kaasne, sest klubiraamatuid võid alati vahele jätta ja järgmist pakkumist oodata. Valitud raamatud saad aga igal kuul vähemalt 25% soodsamalt!
Klubiraamatute üle arutleda ja teiste raamatusõpradega lobiseda saad meie Facebooki lugemisgrupis.
About the author
