ELEKTRIKATKESTUSED
Mõni aasta tagasi saatis telekanal, kus ma töötasin, mind komandeeringusse Texase osariiki Houstonisse, kus pidin tegema reportaaži tulvadest, mille oli põhjustanud orkaan Harvey. See 4. kategooria torm laastas Texast ning põhjustas suuri üleujutusi, elektrikatkestusi ja purustusi.
Polnud just lihtne leida hotelli minu enda, saate produtsendi ja võttegrupi majutamiseks. Ent meil vedas ja leidsime sellise koha. Ja see oli suurepärane. Kogu päeva sõitsime ringi, filmisime ja salvestasime mitmeid häid lugusid sellest, kuidas inimesed olukorraga toime tulid.
Ent kui hotelli tagasi jõudsime, nägime jaburat pilti. Selleks, et vastuvõtulaua arvuteid töös hoida, oli hotelli personal otsustanud kasutada bensiiniga töötavat generaatorit ning kui nad avastasid, et majas polnud piisavalt pikka toitejuhet, tegid nad midagi, mida ei tohiks iialgi teha. Nad panid generaatori fuajees käima.
See kaadervärk paiskas kõikjale heitgaase. Personal ja külalised võisid iga hetk vingugaasi ja aurude sissehingamise tõttu lämbuda. Ja mis kõige absurdsem – kõik käitusid nii, nagu oleks see olnud üksnes olukord, mis tuli elektrikatkestuse tõttu ajutiselt ära kannatada. Igaüks tegeles oma asjadega, jättes täiesti tähele panemata heitgaasid (rääkimata häirivast mürast), mida ohtlik seade tekitas.
„Kuulge!” ütlesin vastuvõtulaua töötajale. „Lülitage see asi kohe välja ja viige õue. Te tapate ju inimesed ära!”
2020. aasta suvel, kui orkaan Laura Texase ja Louisiana osariike räsis, hukkus bensiiniga töötavate generaatorite vale kasutamise tagajärjel rohkem inimesi kui orkaani enda tõttu. Üks perekond sai surma, sest nad paigutasid küll generaatori õue, kuid jätsid ühe majaukse paokile. Ühestainsast lahtisest uksest piisas, et põhjustada tragöödia, mida oleks saanud vältida.
Just seepärast on mul reisidel alati kaasas isiklik vingugaasiandur. See läks mulle maksma vähem kui 30 dollarit ning mahub ideaalselt tavalisse pagasisse. Harilikult võtan selle välja, kui olen üürinud toa mõnes väikeses kodumajutuses.
Hotellistseen, mida ma just kirjeldasin, oli tõenäoliselt kõige räigem vingugaasiga seotud ohuolukord, millesse olen eales sattunud. Ning see leidis aset suures ja hästi tuntud hotelliketis.
Ent oleksin pidanud seda ette nägema. Kui valgus kustub, hakkavad inimesed tegema hullumeelseid asju.
Lühikeste elektrikatkestustega on enamik meist kokku puutunud. Elekter kaob, erinevad seadmed lakkavad töötamast ning mõne minuti või tunni pärast lülituvad kõik asjad uuesti sisse. Enamasti tekitab sellises olukorras kõige rohkem ebamugavust asjaolu, et peame majas ringi käima ja kõikide seadmete kellad uuesti õigeks sättima.
Mida kauem elektrikatkestus kestab, seda suuremaks muutuvad probleemid. Toiduained riknevad. Toidu valmistamine on keerulisem. Inimesed ei pääse tööle ega saa rahulikult oma vajadusi rahuldada. Kui neil pole lauatelefoni, võib side sugulaste ja sõpradega katkeda. Pangaautomaadid ei tööta ja tekib sularahanappus. (See on üks põhjus, miks teil peaks alati pisut sularaha varuks olema.) Bensiin muutub defitsiidiks, sest tanklate pumpadel kaob rõhk ja need lakkavad töötamast. Sõltuvalt aastaajast võib pikk elektrikatkestus muutuda kiiresti eluohtlikuks, kui inimesed ei saa oma kodu või töökohta kütta ega jahutada. Uudistele puudub juurdepääs ja kontakt välismaailmaga kaob. Mõnedes maailma linnades võib elektrikatkestus vallandada rahvarahutused, millele järgneb üldine rüüstamine ja mäss.
Ja kõik üksnes sellepärast, et tuled kustusid. Elektrikatkestusega toimetulek (olgu see siis ulatuslik või väike, kodu- või välismaal) eeldab teadmisi, mida oodata ja kuidas selleks valmis olla.
Mõned soovitused:
Elektrikatkestuse üleelamine kodus
• Kui elektrikatkestus leiab aset ajal, mil viibite kodus, on teil mitmeid eeliseid. Teid ei ümbritse võõrad inimesed, kellel on kõigil erinevad seisukohad edasise tegutsemise osas. Te olete oma kindluse ülem – eeldusel, et teie lapsed ja lähedased on teiega ühel meelel! Te tunnete ümbritsevat keskkonda ning oskate leida paljusid vajalikke tööriistu ja teisi vahendeid ka pimedas. Te teate vähemalt sedagi, kust taskulampi leida. Tänu kõigele sellele saate oma kodu ja perekonna eest hoolt kanda.
• Igal aastaajal leidke pisut aega, et panna valmis varustust, mis võib aidata teil mõnda aega kestva elektrikatkestuse kodus üle elada. Kindlasti soovitan hoida taskulampe voodi kõrval ja
erinevates ruumides kogu majas ning nende lähedal täis patareisid. Küünalde kasutamisega tuleb olla ettevaatlik, sest need on tuleohtlikud. Taskulamp on parem. Pealambid (mis kinnitatakse rihmaga pea külge) on suurepärased, sest need võimaldavad teil käed vabad hoida ja teisi abistada.
• Kui teil seda juba pole, siis hankige endale käsiajamiga USB-laadija. Mobiiltelefoni käsitsi laadimine nõuab pisut vaeva, kuid see võimaldab teil telefoni kaudu kohalikke uudiseid, ilmateateid ja ametiasutuste teateid jälgida. Alternatiivina võib kasutada käsiajamiga (või päikesepatareiga) raadiot, eriti juhul, kui elektrikatkestus on ulatuslik ja see mõjutab kohalikke uudistekanaleid.
• Tehke endale kõigi koduste varustussüsteemide toimimise üksikasjad selgeks, et elektrikatkestuse korral ei tekiks teie jaoks üllatusi. Elektripliit on ilmselgelt rivist väljas. Samuti gaasipliit, kui teil pole vahendeid, millega turvaliselt põleteid süüdata. Kui teil on ainult elektriline veesoojendi, ei saa te vett soojendada. Kui teie kodu varustab veega isiklik puurkaev, võib juhtuda, et pumba seiskumisel veesurve kaob või veevarustus lakkab täielikult. Olge valmis täitma vanni veega enne, kui prognoositud torm kohale jõuab.
• Elektrikatkestuse risk ja sellele reageerimise aeg on riigiti ja piirkonniti väga erinev. Kui elate paigas, kus elektrikatkestused võivad venida mitme päeva pikkuseks, tasuks hankida koju gaasiga töötav generaator. (Seda seadet puudutavad nõuanded ja hoiatused on toodud lumetorme käsitlevas peatükis lk 129.) Väike päikesepatareiga generaator võib olla piisav, kui teil on vaja toitega varustada ainult väikesi elektroonikaseadmeid, näiteks mobiiltelefone, arvuteid või röstrit ja mikrolaineahju. Väikesest päikesepatareiga generaatorist piisab ka väikeste matkakülmikute elektrivarustuse tagamiseks. Müügil on ka võimsamaid päikesepatareidega generaatoreid, mis suudavad kodukülmikut mitu tundi töös hoida, ent need on kallid ja kui aku tühjeneb, peate selle seadme küljest lahti ühendama ning päikesepaneelilt uuesti täis laadima. Otsustage ise, milline seade on teie ja teiste pereliikmete jaoks kõige sobivam.
• Kui peate tingimata bensiiniga töötavat generaatorit kasutama, siis arvestage, et tormi korral võib tuul vingugaasi lahtistest akendest või ustest tuppa puhuda, isegi kui generaator on paigutatud õue. Sellal kui sellist tüüpi generaator töötab, peavad kõik maja seintes olevad avaused suletud olema.
• Avage tavalist või sügavkülmikut nii vähe kui võimalik. Elektritoiteta külmikus säilib toit turvaliselt kuni 4 tundi, sügavkülmikus 48 tundi, kui see on õhukindlalt pakitud.
Ukse avamise korral ei suuda aga külmik enam toitu niivõrd kindlalt säilitada. Kui elektrikatkestusest on eelnevalt teatatud, võite täita anumad veega ja asetada sügavkülmikusse, et muud sisu külmana hoida. Elektrikatkestuse ajal oleks mõistlik tarbida näiteks sahvris olevaid toiduaineid, et külmikut võimalikult vähe avada. Kui elektrivarustus taastub, siis kontrollige enne söömist alati, kas külmikus olnud toit on kõlblik.
• Eluohtlikuks võivad elektrikatkestused muutuda eelkõige äärmusliku ilmastikuga aastaaegadel – talvel ja suvel. Nõuanded, mis puudutavad talviseid elektrikatkestusi, on toodud lumetorme käsitlevas peatükis lk 116. Ent ka soojal ajal esinevad elektrikatkestused võivad olla laastava toimega, sest paljud ehitised (eramajad, ärihooned või kortermajad) ei suuda ilma töötavate kliimaseadmeteta normaalset keskkonda tagada. Paljudes hoonetes pole võimalik avada (või kergesti avada) aknaid, et ruumi õhutada. Sellisel juhul tõmmake aknakatted ja kardinad ette, et päikesevalgus sisse ei pääseks. Tehke seda esimesel võimalusel, enne kui hoone soojeneb.
• Palavusnõrkuse (mis eelneb ülekuumenemisele ehk hüpertermiale) sümptomid on näo punetus, higistamine ja ohjeldamatu janu. Kui kannatanu abi ei saa, halveneb tema seisund edasi kuumarabanduseks, millele on iseloomulik kõrge kehatemperatuur, nõrk südame löögitugevus, iiveldus, ebamugavustunne ja higistamise puudumine. See on äärmiselt ohtlik ja võib põhjustada inimese surma. Suurimas ohus on tavaliselt lapsed ja eakad. Kõige kiirem ja mõistlikum viis olukorra leevendamiseks on viia nad mugavamasse paika.
Äärmusliku elektrikatkestuse korral rajatakse paljudes linnades jahutuskeskusi, kuhu inimesed saavad mitmeks tunniks tulla, et ohutus kohas viibida. Kui see võimalus puudub, siis võite minna kaubanduskeskusse, raamatukokku või muusse asutusse, kus on teada, et kliimaseadmed töötavad. Kui ka seda pole võimalik teha, tuleks juhatada kõik hoones või korteris viibijad piirkonda, kus temperatuur on madalam. (Soojus kerkib ülespoole ning seetõttu on era- ja kortermajade ülemistel korrustel palavam.) Laske inimestel juua tavalist vett, et neid ei tabaks vedelikupuudus, ning mähkige neile jahutamiseks külmi niiskeid käterätte ümber kaela, randmete, käsivarte ja pahkluude. Külm vann või dušš võib samuti aidata, kuid peate inimest abistama, et ta ennast ei vigastaks. Võite rätikuga abivajajale tuult lehvitada. Kui kodus on temperatuur üle 35 °C, siis ärge elektriventilaatorit kasutage, kui vool tagasi tuleb. Kõrge temperatuuri korral puhub ventilaator üksnes sooja õhku ringi ja võib põhjustada hoopis kannatanu ülekuumenemise.
Elektrikatkestuse üleelamine suurlinnas
Linnapiirkondades tekivad elektrikatkestuse ajal märkimisväärsed probleemid. Talvel võivad kõrged kortermajad veidi kauem sooja hoida kui eramud. Ent suvel muutub keskkond, kus valitsevad asfalt, klaas, tellised ja teras, kiiresti talumatuks, kui eluruume pole võimalik mingil viisil jahutada. Probleemid kuhjuvad ja tunduvad ületamatud. Vett ei ole, sest kõrgetes majades kasutatakse elektripumpasid, mis toimetavad vee kõigepealt katusele ja seejärel alla korteritesse. Kui pumbad lakkavad töötamast, kaob ka vesi. Transpordisüsteemide töö on häiritud ning inimesed saavad ringi liikuda ainult jalgsi, isiklike sõidukitega või ühistranspordiga, kui viimane üldse töötab. Liftid ja eskalaatorid jäävad seisma, mistõttu hoone sees on keeruline liikuda. Mitu korrust trepist alla kõndida on paljude inimeste jaoks füüsiliselt raske ja kui nad lõpuks tänavale jõuavad, on tagasi üles saamine praktiliselt võimatu. Üks mu tuttav pidi kord evakueeruma kontorihoonest koos kolleegidega. Nad kõmpisid umbes 40 korrust trepist alla ning järgmisel päeval kurtsid kõik inimesed kontoris, et ei suutnud end pärast sellist jõupingutust liigutada!
• Kui te asute elama linna, siis uurige pärast sissekolimist kohe välja kõik võimalikud teenused, mida on varem kodanikele varasemate elektrikatkestuste ja äärmuslike ilmastikuolude korral pakutud. Raamatukogud, kaubanduskeskused ja eakate päevakeskused on tavaliselt kohad, mida kasutatakse varjupaikadena, sest seal võivad olemas olla varugeneraatorid. Alati tasub hoida käepärast välja trükitud nimekirja munitsipaalteenuste telefoninumbritega või salvestada need oma telefoni, et saaksite elektrikatkestuse korral vajadusel kohe helistada ja infot küsida. Pole kuigi mõnus hakata pimeduses hädavajalikku teavet otsima ning selle leidmiseks puudub teil ka võimalus internetti kasutada.
• Linnade elektrivõrgud peavad suutma rahuldada tohutut energianõudlust. Ning teatud aegadel võivad need olla üle koormatud. Pinge kõikumisteks on mõistlik aegsasti valmistuda ning paigaldada kallitele elektroonikaseadmetele liigpingepiirikud. Elektrikatkestuse korral tuleks need seadmed igaks juhuks pistikust lahti ühendada, kuni toitevarustus on kindlalt taastunud.
• Tehke endale ennetavalt selgeks evakuatsioonitee nii oma kodumajas kui ka kõikides teistes hoonetes, kus te ajutiselt viibite. Suurtes linnamajades ei pruugi kõik trepid sugugi tänavale viia. Selgitage
treppide sihtpunkt välja, enne kui avariiväljapääsu ukse avate ja alla laskuma hakkate. Sellises olukorras on vead väga tülikad ja kurnavad ka jõuvarusid.
• Alati, kui sõidate eskalaatoril või liikurteel (näiteks lennujaamas), tuleks käsipuust kinni hoida. Ma mõistan küll, miks osad inimesed seda teha ei soovi. Ent isegi, kui te kätt sellele ei aseta, püsige vähemalt nii lähedal, et saaksite elektrikatkestuse korral kiiresti käsipuust kinni haarata. Arvestage sellega, et kui teie käsipuust kinni saate, ei pruugi kõikidel teie taga seisjatel ämblikmehe reaktsiooni olla. Seepärast jälgige ümbrust ning olge valmis võimaluseks, et ootamatu peatumise tulemusena paiskub keegi teile selga.
• Linnas piisab oma naabri olukorra kontrollimiseks tihti üksnes koridori astumisest ja uksele koputamisest. Olge naabrite suhtes hooliv. Uurige, kuidas läheb inimestel, kes vajavad pisut rohkem tähelepanu, eriti eakatel. Mõnede elementaarsete nõuannete järgimine, mida olen teile andnud (näiteks kuidas vältida alajahtumist või ülekuumenemist), võib aidata teil päästa kellegi elu.
Elektrikatkestuse üleelamine välisreisil
Kunagi pole võimalik ette teada, millal elektrikatkestus teie töö- või puhkusereisi ootamatult segi lööb. Enamikus arenenud riikides ei kesta elektrikatkestused kaua, ent need võivad olla väga ulatuslikud. 2019. aasta juunis kadus elekter kolmes Lõuna-Ameerika riigis – kogu Uruguays ning mõnedes Argentina ja Paraguay piirkondades. Elektrivarustus taastati järgmisel päeval, kuid see üksainus sündmus puudutas 48 miljonit inimest. See on viis ja pool korda suurem rahvaarv kui kogu New Yorgi elanikkond.
Kui sõidate välismaale, siis peaksite kindlasti jälgima ilmateateid nii enne reisi kui ka selle ajal. Mõistlik oleks läbi mõelda, milliste tingimuste korral on targem plaanid ümber teha ja lihtsalt koju tagasi lennata. Imeline puhkus mõnes eksootilises ja kauges paigas võib kergesti muutuda olukorraks, kus äärmuslikud ilmastikuolud ja elektrikatkestused võivad mõjutada oluliselt toidu, vee ja hädaabiteenuste kättesaadavust. Kui lendate kusagile konverentsile või ärikohtumisele, siis peaksite mõtlema, kas sellel ettevõtmisel oleks erilist kasu, kui te ei saa kellelegi kaasa võetud PowerPointi esitlust näidata.
Tavaliselt elektrivarustus mingil hetkel taastub ja saate jätkata oma toiminguid, mis enne pooleli jäid.
Ent kui viibite piirkonnas, kus olukord on mõjutanud toidu, vee ja eluks vajalike teenuste saadavalolekut, võib olla parem võtta kasutusele plaan B, C või D. Alati on mõistlik hoida reisil kaasas oma koduriigi saatkonna telefoninumbreid ja kontaktandmeid. Turvalisema lahenduse tagavad hüvitatavad või vahetatavad lennupiletid, reisi- ja lisakindlustus, mis katab ravikulud ja koju tagasi sõidu. Keegi ei tohiks kaotada oma raha või elu, jäädes kusagile lõksu seepärast, et tuled äkki kustusid.
John Torres “Kuidas alati ellu jääda“
Dr John Torres on erakorralise meditsiini arst ja USA õhujõudude veteran, kes on veetnud terve elu eesliinil ja päästnud inimesi kõikvõimalikest katastroofidest. Toetudes oma kogemustele meditsiini-, aga ka militaarvaldkonnas, koolitab ta NATO erivägesid ja on sage külaline USA telesaadetes. Loe raamatust lähemalt…
