Kas tahaksid lugeda midagi head, aga ei tea, kust alustada? Võib juhtuda, et leiad enda uue lemmikraamatu kellegi teise lugemiselamuste seast. Täna soovitab meile enda lemmikraamatuid Rahva Raamatu kirjastaja Dea Oidekivi.
Amor Towles “Härrasmes Moskvas”
Värvika tegelaskonnaga ja särava huumoriga vürtsitatud romaan viib lugeja võluvale teekonnale, mille lõpus saab kinnitust usk, et iga väikseimgi tegu võib maailma pisut muuta. Loe edasi…
Dea soovitab: “Raamat, mis räägib pisut kõigest. Selles on poliitikat, armastust, spioneerimist, enesearengut ja mõnusat kõrgema klassi sõnakasutust. Žanri järgi ajaloolilste sugemetega ilukirjandus, aga ma ei oleks vastu, kui keegi tahaks ta liigitada põnevikuks või romantiliseks jutustuseks. Ja tunnistan üles, et Sašal on nii palju positiivse meeskarakteri omadusi, et raamatu lõpuks olin temasse natuke (loe: palju) armunud.”
Dea lemmiktsitaadid raamatust:
- “Kui kannatust nii kergelt proovile ei saaks panna, poleks tegu ju mingi erilise voorusega.”
- “Olles teadmiseks võtnud, et mees peab valitsema asjaolude üle, et need ei valitseks tema üle, pidas krahv vajalikuks järele mõelda, kuidas oleks kõige kõige tõenäolisem seda eesmärki saavutada, kui oled mõistetud eluaegsesse vangistusse.”
Toon Tellegen “Kõik on olemas”
“Kõik on olemas” on valikkogu hollandi nüüdiskirjanduse klassiku Toon Tellegeni (s. 1941) loomalugudest, üks vaade sellele maailmale, mida autor on loonud 1984. aastast peale. 131 loos astub üles sadakond looma, kõik kordumatud ja tähtsad. Tellegeni loomalugusid võib pidada lastekirjanduseks, kuid autori kodumaal armastavad lugusid oravast, sipelgast ja teistest loomadest lugeda ka need, keda suureks ja täiskasvanuks arvatakse. Loe edasi…
Dea soovitab: “Kui orav oli kirjade kirjutamisest maitse suhu saanud, ei peatanud teda enam miski.“ Ja täpselt samamoodi on selle raamatu lugemisega. Mõtled, et võtad korraks kätte ja sirivid ning siis avastad, et oled selle muiates ühe korraga poolenisti endasse hinganud. Üks neist ajatutest lasteraamatutest, mis paneb lapsed kuulama, aga tõelist muljet avaldab hoopis täiskasvanule, kes seda parasjagu ette loeb.”
Dea lemmiktsitaadid raamatust:
- “Kui tigu sipelgat nägi, lehvitas ta ja hüüdis: „Tuled kah lendama? See on lihtsam, kui ma arvasin. On vaja ainult maast lahti saada.”
- “Orav käänas alati esimesele teele, mis talle jalge alla juhtus. Aga kui ta kusagil kõrvalteed nägi, käänas ta sinna, ja kui tal õnnestus oma päevaplaanid unustada, siis ta ka unustas.”
Peep Vain “Kõige tähtsam küsimus”
„Kõige tähtsam küsimus” räägib sellest, kuidas saada aru, mida sina ise tegelikult tahad. Ja sellest, kuidas seda kätte saada ning sellest ka ausalt rõõmu tunda. Oma esimeses raamatus selgitab Peep Vain arusaadavalt ja lihtsalt, kuidas samm-sammult avastada oma tegelikke tahtmisi ning nendeni jõuda. Loe edasi…
Dea soovitab: “Mul juhtub kogu aeg igasuguseid asju ja mõnikord ei juhtu ka, kuigi olen endaga kokku leppinud, et peaks nagu juhtuma. Ja vot, nüüd sellest raamatust sain teada, kuidas teha nii, et ROHKEM asju minu jaoks juhtuma hakkaks.
Rõõm, et lisaks arvukatele ingliskeelsetele raamatutele on meil olemas ka täiesti oma ja isiklik emakeelne motivatsioonikõneleja. Sujuv ja hästi kirja pandud tekst suunab lugeja mõtlema, mida ta tegelikult oma elult tahab. Ja annab hulgaliselt nõuandeid eneseusu leidmiseks ja kindlalt oma unistuste poole liikumiseks.”
Dea lemmiktsitaadid raamatust:
- “Maailm annab teed sellele, kes teab, kuhu ta läheb.”
- “Kui sa oma andeid ei tea või neid töö juures kasutada ei saa, siis tüütab su töö sind varem või hiljem ära. Kui saad oma loomupäraseid tugevaid külgi töö juures rakendada, siis naudid sa töötamist palju rohkem.”
- “Kui sa ei küsi endalt ikka ja jälle „Mida ma tegelikult tahan?“, siis puudub sul võimalus oma valikuid ümber hinnata.”
- “Kuigi sõnal „kinnisidee“ on teatud mõttes ka negatiivne tähendus, usun ma, et positiivset on selles rohkem. Et unistus ka tegelikult teoks teha, peabki ta just nagu kinnisideeks muutuma.”
Marianne Dubuc “Lõvi ja lind”
Ühel päikselisel sügispäeval leiab lõvi oma aiast haavatud linnukese. Nii saab alguse vaikne lummav lugu lõvi ja linnu sõprusest. Vaata raamatut!
Dea soovitab: “Nn silent book valdkonna lasteraamat, milles pildikeel annab edasi põhilise emotsiooni ja tekstil on toetav, aga oluline osa. Mida ma täiskasvanuna enda jaoks sellest leidsin? Õrna ja läbitunnetatud lähenemise sõprusele ja inimestevahelisele ühtekuuluvustundele; kuidas armastada midagi vastu ootamata; ja kuidas lasta lahti, kui on aeg edasi liikuda, tehes seda maksimaalse aktsepteerimise, rahu- ja tänutundega südames.”
Merili Metsvahi koostatud “Sõsara sõrmeluud”
Folklorist Merili Metsvahi koostatud muinasjutukogu “Sõsara sõrmeluud” tutvustab meie rikkalikku pärimust uue nurga alt, pakkudes lugemiseks muinasjutte, kus keskseks tegelaseks naine. Loe edasi…
Dea soovitab: “Kõik muinasjutud ei ole õnneliku lõpuga imemuinasjutud ja nii ka eesti omad. Kes ootab Disneylikku lõpplahendust, sellel tasub end avalduvaks brutaalsuseks pisut ette valmistada. Muidu imeilusa kujundusega väga huvitav raamat. Teist sellist eesti keeles ei leidu ja võõrkeeles ammugi mitte. Huvitava lisanüansi annavad koostaja poolt kirja pandud selgitused.”
Dea lemmiktsitaadid raamatust:
- “Abielude omavoliline lahutamine 17. sajandil viitab pigem naiste otsustusõigusele abielus kui vastupidi. Mida võrdväärsemad on abikaasad, seda mittepüsivamad on abielud.”
- “Ehk oli kasuemateemaliste muinasjuttude üheks funktsiooniks hoiatada meest, et ta kaaluks enne uue naise võtmist hoolikalt, kas väljavalitu suudab olla emata lastele hell ja hea asendusvanem.”
Helene Hanff “Bloomsbury Streeti hertsoginna”
Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Loe edasi…
Dea soovitab: “New Yorgis elav käsikirjalugeja ja kirjanik Helene Hanff sai tuntuks oma esimese raamatuga „Charing Cross Road 84“, milles kajastub tema Londonis asuva kasutatud raamatute kaupluse töötajate sõbralik ja vaimukas suhtlus. Esimese raamatu avaldamise järel Ameerikas sai ta lugematuid kirju imetlevatelt fännidelt Inglismaal, kellest paljud olid valmis talle ulualust pakkuma, kui ta peaks kunagi Londonisse sattuma. Käesolev raamat, „Bloomsbury Streeti hertsoginna“ on päeviku vormis kirja pandud järg sellest, kuidas Helene saab pärast kakskümmend aastat kestnud kirjavahetust lõpuks võimaluse reisida oma armastatud linna. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest hilises keskeas. Lugejaedust hoolimata pole Helene’il aga kunagi palju raha. Peagi saab ta aru, kuidas oma reisi pikendada. Seega annab ta oma inglise kirjastusele lahke loa: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen alati kättesaadav.””
Dea lemmiktsitaadid raamatust:
- “Lennukis istudes lugesin läbi brošüüri, kus soovitati, mida reisile kaasa võtta. Seal oli kirjas 23 asja ja 14 neist oli mul puudu.”
- “Nägin salli inglise stiilis sidumisega hirmsat vaeva ja see kukub välja prantsuse stiilis. Tüüpiline.”
Kassia St Clair “Värvide salaelu”
„Värvide salaelu” jutustab tavatuid lugusid seitsmekümne viiest lummavast värvitoonist ja -varjundist. Muu hulgas on juttu blondiinidest ja punapeadest, aga ka lubja kasutamisest katkuga võitlemisel. Mainimata ei jää ei Pablo Picasso sinine periood, van Goghi kroomkollased päevalilled ega iidsed koopamaalingud. Loe edasi…
Dea soovitab: “Tihtipeale on nii, et raamatud jõuavad minuni läbi praktilise vajaduse. Selle eksemplari leidsin, kui mõtisklesin ühe enda poolt kirjastatava raamatu kaanekujunduse üle. Kõik oli nagu paigas: elemendid, font, üldine asetus. Aga midagi oli nagu puudu. Ja siis! Ilmus kaupluseriiulitele SEE raamat ja juhuslikult avasin ta leheküljelt, mis kirjeldas tooni, mida ma ei teadnudki, et otsinud olin. See oli saatus.
Ühtlasi sain teada ka oma lemmikvärvi täpse nimetuse: Bakeri-Milleri roosa. Ja pole ka ime. Isegi teaduslikud uuringud on tõestanud, et see spektritoon vähendab agressiivsust, mõjub rahustavalt ja alandab vererõhku.
Üleüldse on selles raamatus nii palju toredaid fakte värvide nimetuste, kasutusalade ja toredate juhtumiste kohta, et seda raamatut võib iga päev lugeda.”
Dea lemmiktsitaadid raamatust:
- “Ma armusin värvidesse nii, nagu enamik inimesi armub: millelegi muule keskendudes.”
- “Metslasrahvad, harimatud inimesed ja lapsed eelistavad valdavalt erksaid värve.” (J. W. Goethe)
- “Värvi suurim võimalik voorus on see, kui mitte keegi seda nähes ei tea, kuidas seda nimetada.” (John Ruskin)
- “Enamik lapsi püüab mingis arengujärgus kõiki oma lemmikvärve kokku segada, lootes valmistada väga erilist värvi.”
About the author
