2022. aasta lõpus saab Rahva Raamat 110-aastaseks ning meil oli au välja kuulutada selle tähistamiseks uus iga-aastane raamatuauhind – Aasta Raamat! Parimate välja selgitamiseks pandi kokku laiapõhjaline žürii Eesti kirjandus- ja meediamaastikult. Lisaks žürii valikutele selgus ka kogu Eesti raamatulugejate lemmik – Rahva Lemmik!
Rahva Lemmik ja Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat:
Lauri Räpp “Lihtsate asjade tähtsus”
Lauri Räpp on avaldanud neli raamatut, mida on müüdud kokku üle 11 000 eksemplari. Tal on Instagramis üle 20 000 jälgija, mis teeb temast Eesti suurima jälgijaskonnaga tekste ja luuletusi postitava inimese.
„See raamat on fenomenaalne. Ükskõik kust kohast sa selle raamatu avad saad sa alati positiivse sõnumi. Lauri Räpp näeb sügavale inimeste hinge ja oskab selle panna väga lihtsatesse sõnadesse selliselt, et see puudutab meid kõiki.“
“Loe seda raamatut, kui tahad saada paremaks inimeseks läbi ilukirjanduse. Tuletab imeliselt lihtsas sõnastuses meelde selle, mis on elus tegelikult oluline.“
Parim tõlgitud ilukirjanduslik raamat:
Kristina Sabaliauskaite “Peetri keisrinna II”
Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud „kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks”. Kuid see autentsetele allikatele tuginev romaan lõhub igasuguseid muinasjutulisi stereotüüpe.
„Peetri keisrinna II» autor Kristina Sabaliauskaitė võiks olla rõõmus, et tema võimsa romaani on tõlkinud Tiina Kattel. Kustumatu lugemiselamuse annavad peategelase raske elu halastamatu kujutamine, milles leidub vägivalda, higi, verd ja pisaraid. Aga ka pisut armastust ja naiselikke unistusi. Lugemisel ilmneb praeguse Venemaa üle laipade mineku paralleele Peeter I valitsemisaja sõdimistega, tuttavad tulevad ette suurriigis valitsev ahnus ja rumalus. Kõik see on eesti lugejate ette toodud laitmatus keeles ja stiilis.“
Parim eesti autori teabekirjanduse raamat:
Jaan Aru “Loovusest ja logelemisest”
Raamatuurib, mida meie ajud suudavad ning kuidas oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.
Mis on loovus? Kuidas tulevad uued ideed ja kuidas nende saabumist soodustada? Kuidas jagu saada mõttekastidest, mis meid piiravad? Raamat jagab praktilisi nippe loovama elu jaoks.
„Hea ja selge stiiliga populaarteaduslik raamat, kuhu on kirja saanud kõik see, mida me aju ja loovuse kohta teadma peaks.„
„Jaan Aru kirjutatut on alati hea lugeda. Ta seob teaduse igapäevaeluga ja kirjutab ajust ja ajus toimuvast nii lihtsalt, selgelt ja põnevalt, et see sobib väga hästi ka öökapiraamatuks. Boonuseks saab uusi teadmisi.“
Parim tõlgitud teabekirjanduse raamat:
Stanley Tucci “Maitsed minu elus”
„Maitsed“ on läbilõige näitleja Stanley Tucci elust, tema sirgumisest New Yorgis ja tööst filmide kallal, eelkõige aga armumisest toidulauas ning tiimitööst koos oma abikaasaga köögis. Iga suutäis sellest teekonnast – headest ja halbadest aegadest, viie tärni väärilistest roogadest ja kõrbenud toidust – on ühtviisi südamlik ja maitsev.
„Meeldivalt pehme huumoriga ja muidugi lisaks maiuspalaks retseptid.“
„Üks viimase aja parimaid elulooraamatuid, mis on täis pikitud itaalia toidu retsepte. Tõeliselt nauditav lugemiselemus.“
Parim eesti autori laste- või noorteraamat:
Kätlin Kaldmaa “Lydia”
Elas kord üks tüdruk, kes sündis 1843. aasta detsembrikuus Vändra köstrimajas ja tema nimeks sai Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydia oli Jannsenite pere esimene laps. Tema isa oli ajakirjanik ja koolmeister Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Postimehe. Lydia ema Juliana Emilie Koch kasvatas lapsi ja õpetas neile saksa keelt.
„Teistmoodi (laste)raamat, mis jutustab loo ühest Eesti silmapaistvaimast naisest, Lydia Koidulast. Autor on suutnud väga mahuka info koondada selgelt ja arusaadavalt ühtseks tervikuks, kust uusi teadmisi leiavad nii lapsed kui täiskasvanud. Oleks vaid rohkem selliseid raamatuid, mis lastele arusaadavalt oskavad väärtustada ja välja tuua meie suurkujude elulugusid. Jaan Rõõmus on loonud raamatule suurepärased illustratsioonid, muutes raamatu nii kauniks tervikuks.“
Parim tõlgitud laste- või noorteraamat:
Anna Gavalda „35 kilo lootust“
13-aastane Grégoire pole mingi musterõpilane. Ta on juba kaks korda istuma jäänud, koolist välja visatud ja üheski naabruskonna koolis pole tema jaoks enam kohta. Selge, et tema vanemaid see just õnnelikuks ei tee. Ainult vanaisa juures leiab Grégoire mõistmist. Kahekesi tööriistakuuris askeldades arutavad nad elumurede üle. Aga vanaisagi soovitab poisil ohjad haarata ja oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Nagu näiteks tehnikakooli minna, et oma käelist osavust ära kasutada. Vanaisa meelest on Grégoire väga andekas, kui ta ainult ka ise sellesse usuks. Grégoire kirjutab koolidirektorile kirja ning saadab oma esimese leiutise, banaanikoorimismasina joonise. Kas see kool on aken tulevikku või purunevad ka siin kõik lootused?
„See raamat paistis silma terava, nüüdisühiskonnas olulise teema valimise ning selle mõtlemapaneva ja mitmekülgse käsitlemise poolest. Tegemist on napi, äärmiselt nauditavalt kirjutatud ja suurepäraselt tõlgitud teosega, mis küsib, kas õnne toob õuele vaid akadeemiline edukus.“
Raamatutega lähemalt tutvumiseks jälgi Rahva Raamatu Facebooki ja Instagrami!
Kõikide auhinnatud raamatutega tutvu siin!
About the author
