Rõõmuuudised kõikidele lastele ja lapsevanematele! Andrus Kivirähkil on ilmunud uus lasteraamat “Kampsun ja päike“, mis vastab nii mõnelegi eriskummalisele küsimusele nagu näiteks, kuidas mutte maa peale meelitada, kas suve on võimalik purki toppida, või mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda. Kõik need vastused leaid järgemööda raamatu 30 lühijutu seest.
Uue raamatu ilumisega seoses küsisime Kivirähkilt uusi raamatusoovitusi samuti täiskasvanutele, et ka lapsevanemad saaksid oma raamaturiiuleid kvaliteetkirjandusega täita. Heida pilk peale ja tutvu Kivirähki 5 raamatusoovitusega, mida tasub kindlasti lugeda!
Iida Turpeinen „Surelikud“
Andrus soovitab: “Kurb ja ilus romaan sellest, kui palju kurja meie ahne ja egoistlik liik läbi aegadele teistele elusolenditele teinud on, piinates ja hävitades neid lausa arutul moel. Ja eks see tapatöö kestab tänini. Õnneks leidub siiski ka selliseid inimesi, kelle arvates kogu loodus on lugupidamist ning hoidmist väärt, aga piinlik hakkab inimkonna pärast siiski.”
„Surelikud” on harukordselt mõjuv debüütromaan. See on ühe loomaliigi kujutus, pöörane seiklus läbi kolme sajandi ning lugu suurtest inimlikest püüdlustest: teadusest, kunstist ja soovist äratada ellu midagi sellist, mille inimene on oma teadmatuses hävitanud.
Olga Tokarczuk „Empuusion“
Andrus soovitab: “Olga Tokarczuk on maagilise romaani meister. Eesti keelde on tema raamatuid tõlgitud päris palju ja „Empuusion“ kuulub kindlasti parimate kilda. Meenutab natuke Thomas Manni „Võlumäge“, aga „läheb alla“ hoopis lihtsamalt. Kõik tegelased on mehed, naistest räägitakse üksnes halba, kuni lõpuks – jah, mis saab lõpuks? Seda lugegu igaüks ise.”
“Empuusioni” tegevus toimub Görbersdorfi tiisikuseravilas enne Esimest maailmasõda ning loomulikult ei puudu romaanist allusioonid Thomas Manni “Võlumäele”. Görbersdorfi igasügiseste kummaliste (kui mitte lausa üleloomulike) surmajuhtumite tõttu on autor teosele lisanud (žanrilise) alapealkirja “Loodusraviline õudusromaan”.
Irene Vallejo „Lõpmatus papüürosroos“
Andrus soovitab: “Suurepärane teos raamatute, raamatukogude ja üldse lugemise ajaloost. Põnevaid fakte on siin nii palju, et tegelikult oleks tark seda raamatut lugeda mitu korda ja ikka on hariv ning huvitav. Tõeline maiuspala neile, kelle jaoks kirjandus ja lugemine on kõige mõnusamad asjad maailmas.”
„Lõpmatus papüürusroos” kirjeldab Vana-Kreeka laulikuid ja Vana-Rooma multimiljonäridest filosoofe, oportunistlikke võltsijaid ja julmi õpetajaid, erudeeritud raamatukoguhoidjaid ja trotslikke naisi. Iidsed ideed haridusest, tsensuurist jmt mõjutavad meie elu ka praegu. Irene Vallejo loob haarava pildi Lääne kultuuri alustaladest ja tõstab esile humanistlikke väärtusi, mis on teinud meist need, kes me oleme. „Lõpmatus papüürusroos” on armastuskiri kirja pandud sõnale.
Neil Macgregor „Saksamaa. Ühe rahva mälestused“
Andrus soovitab: “Raamat on parajalt paks, aga sellest pole midagi, sest lugemine läheb kiiresti ja kui lõppu jõuad, siis tahaks veel. Tegemist pole mingi kuiva ja akadeemilise kokuvõttega Saksamaa ajaloost, vaid omamoodi estraadikavaga, kus lavale astuvad sakslastele kõige iseloomulikumad nähtused, alates reformatsioonist ning lõpetades käokellade ja vorstiga.”
Tunnustatud briti ajaloolase Neil MacGregori erakordne raamat Saksamaa ajaloost sündis Briti Muuseumi 2014. aasta erinäituseks koostöös BBC raadioga. Saksamaa on 150 aastat olnud Mandri-Euroopa keskne võim. Üle kolme kümnendi tagasi sündis uus Saksa riik. Kui hästi me uut Saksamaad tegelikult mõistame ja kuidas mõistavad selle inimesed nüüd iseennast?
Serhi Plohhi „Euroopa väravad. Ukraina ajalugu“
Andrus soovitab: “Ukraina ajalugu oleks ju viisakas tunda, seda enam, et see on väga köitvalt kirja pandud. Eriti põnev on see raamat neile, kes nõukogude ajal koolis Venemaa ajalugu õppisid, sest nagu selgub, on pool sellest tegelikult Ukraina oma ja kõik ülejäänud sündmused leidsid aset hoopis teistmoodi, kui meile vanades õpikutes kokku valetati.”
Raamatus saab selgeks, et tänane kriis on ajaloo traagiline kordumine, kus Ukraina on taas kord sattunud üleilmsete mõõtmetega lahingu keskmesse. Selle olulise riigi autoriteetse ajaloona lubab „Euroopa väravad” meil paremini mõista, kust on saanud alguse kõige ohtlikum rahvusvaheline kriis alates külma sõja lõpust.
Andrus Kivirähk “Kampsun ja päike“
Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit?
Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust „Kampsun ja päike”.
About the author
