Raamatud on olnud Carmen Kirsti elus alati kindlad ja usaldusväärsed kaaslased. Viimasel ajal on paberraamatute kõrvale hakanud Carmen nautima ka audioraamatuid, mida ta kuulab Rahva Raamatu äpis. Selles postituses jagab Rahva Raamatu lugemissaadik oma viimase aja audioraamatute soovitusi.
Carmen Kirst: „Ma olen alati arvanud, et olen paberraamatu-inimtüüp. E-raamatud ja e-lugerid läksid minust mööda, olen alati eelistanud endaga isegi reisile kaasa pakkida PÄRIS raamatud.
Muutus toimus eelmisel aastal. Olen küll varasemalt armastanud pikkadel sõitudel kuulata podcaste ning Ööülikooli loenguid, kuid millegipärast mitte raamatuid. Nüüd võin julgelt öelda, et audioraamatutest on saanud minu suured sõbrad, sest veedan päris palju aega autoroolis või rongis. Klappides on audioraamatud mu kaaslaseks nüüd ka jalutuskäikudel linnakeskkonnas.
On vaid üks erandlik koht, kuhu võtan kaasa ainult paberraamatu (kui üldse) – loodus!
Esimene soovitus on minu viimane lugemine… või noh, kuulamine!
Oliver Burkemani „4000 nädalat. Surelike ajakasutus” ei ole järjekordne produktiivsusõpik ja just sellepärast mulle see raamat meeldibki. Meil ei ole vaja õppida, kuidas oma 24-tunnisesse ööpäeva mahutada rohkem tegevust, efektiivsust, produktiivsust, saavutusi. Meil on vaja õppida, kuidas puhata ning aktsepteerida, et meie aeg on limiteeritud ja saame teha vaid nii palju, kui meile on aega antud. „Luua tähenduslik elu, tunnistades samas meile antud aja lõplikkust”. Rohkem hetke nautimist ja rohkem ELU!
„Mida vanemaks, seda paremaks – aga ikkagi vanemaks” Caroline de Maigreti poolt väärib justnimelt KUULAMIST ainuüksi seetõttu, et raamatu on sisse lugenud imeline Evelin Võigemast. Milline hääl! Elujaatav raamat naiseks olemisest, vananemisest, hirmudest, rõõmudest, ebakindlusest, asjade huumoriga võtmisest. Kergustunnet tekitav kuulamine, kuid mulle tundub, et võtsin ette veidi liiga vara – 5+ aasta pärast kõnetab see raamat mind tõenäoliselt veel rohkem.
Hetkel kuulan George Orwelli teost „1984”, mis oli RR äpis detsembrikuu raamat – justnimelt sealt see mulle silma jäigi. „1984” lisandus mu soovinimekirja tegelikult aastaid tagasi. Täpsemalt pärast seda, kui olin lõpetanud Ray Bradbury düstoopilise romaani „451° Fahrenheiti”, mida nimetan üheks oma lemmikraamatuks läbi aegade. Kuuldes suuri kiidusõnu „1984” suunas, otsustasin ma välja uurida, kas senine lemmik saab äkki poodiumilt tõugatud?
Kui ma tunnen, et ei suuda oma mõtetega päris 100% kohal olla, aga tahaks siiski midagi kuulata – midagi kerget ja toredat ja tuttavlikku – siis valin ikka ja jälle oma suure lemmiku – Fred Jüssi „Rebasetunni”. Raamat, kus on kirjeldused kohtumistest pisemate ja suuremate metsloomadega, on ka paberil rohkem kui korra läbi loetud, kuid ikka ja jälle kutsub lugema-kuulama. Kuldvara!
Sarnaselt mõjub mulle Jaan Pehki kirjutatud (heas mõttes) veidi kentsakas muinasjuturaamat „Saja õhtu lood”, mida lugesin esiteks paberil, seejärel kuulasin audioraamatuna ja nüüd panen ikka ja jälle uuesti oma lemmikpalad käima. Kuulad ja naerad omaette ning mõtled, kuidas osad inimesed ikka nii andekad on. Suurepäraselt Märt Avandi poolt sisse loetud – kedagi teist ei oskaks selles rollis ette kujutadagi!
Rahva Raamatu äpi suurim üllataja on minu jaoks Hendrik Relve esimene raamat „Vahtral on sünnipäev sügisel”, 1981. aasta väljalase. Aga miks ta nii eriline on? Sest ma kuulsin selle raamatu eksistentsist Ööülikooli loengust ning hetkega tekkis äratundmine, et MA PEAN seda lugema. Kahjuks ei leidnud ma seda raamatut kusagilt – uut väljalaset temast pole, antikvariaatides oli tühjus. Täiesti puhtjuhuslikult leidsin selle imelise loodusraamatu, mis on sündinud Rahvusraamatukogu toodetud fonogrammide põhjal, RR äpist.
Ma tunnen, et eraldi väljatoomist väärib Loomingu Raamatukogu „Taimetoitlane”. Autor Han Kang pälvis 2024. aastal Nobeli kirjandusauhinna ning tegu on esimese koreakeelse raamatuga, mis võitis rahvusvahelise Bookeri auhinna ja valiti 2024. aastal New York Timesi XXI sajandi saja parima raamatu hulka. See raamat on ootamatu, kentsakas, tahaks isegi öelda, et häiriv. Aga kindlasti kaasahaarav ja küsimusi tekitav. Selleks, et natukenegi neid kommentaare mõista, peab raamatut lihtsalt ise lugema. Kui sisu kõrvale jätta, siis minu jaoks on teos eriline, sest lugesin teda aasta lõpus e-raamatuna, kui avastasin lennukisse istudes, et kõrvaklapid olid maha ununenud. E-lugemiskogemus oli üllatavalt hea ja olen veendunud, et kasutan seda kompaktset mugavust ka edaspidi!
Ja kui veel kiiresti võib… siis tuletan meelde, et äpist saad kuulata ka podcaste! Minu lemmik on hetkel Sandra Sillamaa „Lase tiiger tuppa”. Konkreetset osa ei soovita, sest need võiks kõik ajapikku läbi kuulata!
Mõnusaid kirjanduselamusi!”
Kuula audioraamatuid Rahva Raamatu äpis iga päev vähemalt 15 minutit, 15 päeva kuus ja osaled automaatselt kuulamisväljakutses. Täpsema info leiad Rahva Raamatu äpi kodulehelt.
