Erkki Bahovski on ajakirjanik ja tõlkija, kes on Baltimaade suurima välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlev ajakirja Diplomaatia peatoimetaja. Tema kaasabil on tõlgitud Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu“, “Maailma ajalugu“, “Jüri Vilmsi surm” ja “Viis lasku senatis”, kaasautorina on kokku pandud “Valgus ja varjud. 20.sajand ajaloos“.
Järgnevalt annab Erkki soovitusi, mida lugeda, et avardada oma nägemust maailmast:
Mihkel Mutt “Mõtted”
Vihik sisaldab mitmekülgse literaadi skeptilisi ja tundelisi mõtisklusi elust, kunstist, ajaloost, mälust, jumalast, loomadest, armastusest jne. Autor hindab tervet mõistust ja püüab sellega maailma mõtestada, teiselt poolt aga leiab tema irooniline „mina“: „Kui ka miljon inimest ütleb midagi tobedat, on see ikkagi üksnes tobedus.““ Vaata e-raamatut!
Erkki Bahovski soovitab: “Enamik kirjutab Muti „Eesti ümberlõikajast“, aga mulle meeldisid „Mõtted“ veelgi rohkem. Elukogemus segatuna peene irooniaga.”
Volker Ullrich “Hitler: A Biography”
Raamat annab ülevaate Hitlerist, eesmärgiga parandada meie arvamust temast. Sealhulgas ülevaade Hitleri meeldivatest ja eemaletõukavatest omadusest, annetest ja nõrkustest ning sügavuses peituvast ebakindlusest ja kirest. Vaata raamatut!
Erkki Bahovski soovitab: “Midagi meie kodukootud hitleroloogidele. Ehkki tundub, et pärast Ian Kershaw’d pole Hitlerist midagi kirjutada, on saksa ajaloolane Volker Ullrich suutnud uusi tahke füüreri elus kirjeldada. Kusjuures ta jõuab alles aastani 1939, usutavasti tuleb II osa veelgi huvitavam.”
Vladimir Sergejev, David Vseviov „Venemaa – lähedane ja kauge III“
Raamatus käsitlevad tunnustatud ajaloolased Vladimir Sergejev ja David Vseviov eesti lugejale vähetuntud Venemaa vanema ajaloo perioodi – 16. sajandi lõppu ja 17. sajandi kaht esimest kümnendit, mis olid paljuski erandlikud.
Sisuliselt ühe inimpõlve jooksul leidsid aset mitmed murrangulised sündmused. Loe edasi…
Erkki Bahovski soovitab: “Raamat, mis kulub ära nn tõejärgsel ajastul. Donald Trumpiga on seotud libauudised ja alternatiivsed faktid, aga kas kujutaksite ette olukorda, et Valges Majas polekski õige Trump? Nii aga juhtus 17. sajandi alguse Venemaal, kus troonile tõusis libatsaar, keda enamik ka õigeks tunnistas. Nii et mitte libauudised, vaid libatsaarid.”
Charles Clover, „Black Wind, White Snow: The Rise of Russia’s New Nationalism“
Paeluv raamat toob lugejani motivatsioonid, mis peituvad Venemaal Putini valitsuse poliitilises tegevuses ja tõeskpidamistes. Vaata raamatut!
Erkki Bahovski soovitab: “Kust saab alguse Vene natsionalism? Kõigile Venemaa huvilistele kohustuslik materjal.”
Timothy Snyder, „On Tyranny: Twenty Lessons from the Twentieth Century“ ja „Black Earth: The Holocaust as History and Warning“
Ajalugu ei kordu, kuid see juhindub millestki. Euroopa demokraatia lagunes 20. sajandil fašismiks, natsismiks ning kommunismiks. Need oli liikumised, kus valitsev juht või võimuorgan väitis seisvat rahva eest, lubadusega kaitsta neid ülemaailmsete ohtude eest, ning kus hüljati mõistuse hääl müüdi kasuks. Loe edasi…
Erkki Bahovski soovitab: “Snyder on kirjutanud veel, nt „Veremaad“, aga tema holokaustist kõnelev teos räägib ehk kõige paremini (mina pole paremat kohanud) lahti Hitleri mõttemaailma. Miks oli holokaust natsidele nii oluline. Ja teine raamat on manuaal Donald Trumpiga toime tulemiseks, aga seda tasub lugeda ka meil, kui siin Maarjamaal asjad hulluks kipuvad minema.”
Jean-Pierre Minaudier, „Grammatika ülistus“
Raamatus jagab autor lugejaga oma sõnarändude käigus avastatud rõõme. See raamat on uskumatult naljakas ja piiritult õrn austusavaldus maailma rahvastele ja keeltele ning inimvaimu ammendamatule mitmekesisusele. Loe edasi…
Erkki Bahovski soovitab: “Naljakas raamat, kuidas eesti keelt oskav välismaalane näeb meie keelt teiste keelte paabelis. Maailmas on väga erinevaid keeli ja seega väga erinevat mõtlemist.”
Umberto Eco “The Prague Cemetery”
Romaani peategelane, inimpõlgurist dokumendivõltsija Simone Simonini, kelles tõelist kirge äratab vaid lookas toidulaud, pakub oma teeneid eri riikide valitsusametnikele, salateenistustele ja politseile, liigub topeltagentide, äraandlike ohvitseride ja patuelu elavate vaimulike seltskonnas, käib läbi garibaldiinide, jesuiitide, satanistide, vabamüürlastega. Loe edasi…
Erkki Bahovski soovitab: “Eco „Roosi nimi“ on ehk parem, aga „The Prague Cemetery“ on oluline taas vandenõuteooriate ajastul. Reptiilide ja lameda Maa toetajad, see raamat on teile.”
Maarja Kangro “Klaaslaps”
“Kangro teos on lõhkekeha, mis plahvatades raputab segamini kõik, mida puudutab. Siin purunevad riigipiirid, piirid isikliku ja avaliku vahel, ühte sulavad emotsionaalsed läbielamised, kirjandusklatš, mõtisklused sünni ja surma absurdsuse üle, Ukraina sõda, abitu vanamutt haiglapalatis, Harta 12, pooleli jäänud kirjandusresidentuur. Kangro nihilistlikus ja traumaatilises maailmas omandavad uudistehuvilisele lugejale tuttavad kohad ja sündmused hoopis uue kuju ja tähenduse,” kirjutab Aro Velmet. Loe edasi…
Erkki Bahovski soovitab: “Väga valus raamat. Eriline on ka see, et kõik raamatu tegelased on reaalajas olemas ja eksisteerivad.”
Richard Vinen,“ History in Fragments. Europe in the Twentieth Century“
Märkimisväärne panus saamaks aru, kuidas tajutakse poliitika mõju inimesele ning suurepärane kooslus põhjalikust kirjeldusest ning detailsest analüüsist. Vaata raamatut!
Erkki Bahovski soovitab: “See on ehk üks minu lemmikajalooraamatuid. Näide, kuidas üldtuntud faktide põhjal saab kirjutada hoopis teistmoodi ajaloo ilma, et tegemist oleks uhhuu-kirjandusega.”
Uku Masing, „Budismist“
Erkki Bahovski soovitab: “Võitjate ja kaotajate maailma pole olemas, maailm on kui üks tervik. Lugege ja mõelge, kas te ikka tõesti tahate elada ühiskonnas, kus arvesse lähevad vaid võitjad.”
Vaata ka Bahovski kaasabil tõlgitud raamatuid:
Seppo Zetterberg “Maailma ajalugu”
Raamat annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Loe edasi…
Seppo Zetterberg “Eesti ajalugu”
Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Loe edasi…