Olaf Esna “Pajatusi vanast Pärnust”
Kuulsa Pärnu bibliofiili Olaf Esna sadadest lugudest on raamatusse valitud 120 pajatust, mis on ilmunud aastatel 2002 kuni 2016. Need jutustavad Pärnu kui supellinna ajaloost, kesklinna hoonetest ja parkidest, tõsisematest ja lõbusamatest seikadest linna arenguloos ning tuntud pärnakatest. Loe edasi…
Jaak Juske: “Pärnu on üks vanemaid Eesti linnasid, mis keskajal jagunes Uus- ja Vana-Pärnuks, ordu- ja piiskopilinnaks, 19. sajandil tõusid aga populaarseks kuurortiks. Olaf Esna on oma raamatus toonud lugejateni kokku 120 põnevat lugu Pärnu ajaloost, hoonetest, inimestest, sündmustest. Moodustavadki ju vanad lood ajaloo. Lisaks veel rida vanu linnavaateid ja -kaarte. Nii ärkab ellu suvepealinna kunagine melu.”
Aare Olander “Valga, Tõrva, Otepää kadunud vaated”
„Kadunud vaadete“ sarja neljas raamat näitab pea 800 fotol kolme Valgamaa linna. Teose ülesehitus ja koostamispõhimõtted on sarnased varem sarjas ilmunud Tallinna, Tartu ja Viljandi raamatutele. Üle-eestilistest arhiividest ja muuseumidest pärit fotode juurest leiab täpsed allikaviited. Ülejäänud fotode juures on esitatud allika või autori nimi. Loe edasi…
Jaak Juske soovitab: “Aare Olander on saanud valmis järjekordse mahuka raamatu sarjast, kus on juba ilmunud põhjalikud fotoretked Tallinna, Tartu ja Viljandi linnaruumi muutustest ajas. Fotograafid on Eesti linnasid jäädvustanud viimased 150 aastat. Selle ajaga on linnad läbinud lausa totaalseid muutusi – vana hoonestus on kas lammutatud või põlenud sõdades. Mõnda tuntud kohta ei tunne vanadel fotodel üldse ära. Meie linnade muutumist ajas on väga põnev jälgida. Fotode juures on ka põhjalikud kommentaarid. Kokku saab omamoodi unikaalse ajarännaku.”
Marika Mägi “Viikingiaegne Eesti”
Marika Mägi raamat kõneleb mitte üksnes uljastest sõdalastest ja jõukatest kaupmeestest, vaid püüab näidata tollast elu erinevate inimeste seisukohast, kujutab viikingiaegset elu-olu – hooneid, eluviisi, toitu ja riietust – niivõrd, kuivõrd sellest teada on. Vähemalt Eesti saared ja rannikualad olid viikingiajal osa ühisest Põhjalast. Samalaadsed olid relvad, ehted, ornamendid, rõivad, küllap ka kombed, tavad ja ühiskonnakorraldus, ehkki kõiki arvamusi ja oletusi viikingiaegse Skandinaavia kohta ei saa mõistagi automaatselt Eestile üle kanda. Loe edasi…
Jaak Juske soovitab: “Eesti muinasajast on kirjalike allikaid väga vähe, peamiselt on meie teadmised sellest ajast pärit arheoloogiast. Viikingiaeg enam kui 1000 aasta eest oli Läänemere ääres tiheda kaubanduse ja veriste sõjaretkede periood. Eesti jäi viikingite Idatee äärde, mis kulges mööda merd ja suuri jõgesid välja kaugele lõunasse Konstantinoopolini välja. Ajalooprofessor Marika Mägi on oma raamatus kirjeldanud põhjalikult toonast muinasmaailma, Eesti ja eestlaste rolli selles. Saame ka teada, milline oli soomeugrilaste roll Vana-Vene riigi sünniloos.”
Betty Ester-Väljaots “Eesti esimesed fotokuningad”
Selle raamatuga avaneb meil ainulaadne võimalus imetleda Parikaste kogusse kuuluvaid pilte ajavahemikust 1910-1940, millest paljusid pole varem avaldatud. Loe edasi…
Jaak Juske soovitab: “Parikased on kõige kuulsamad vennad Eesti fotograafias. Pildistades nime all „Parikas“, tuleb paljudele tänapäeval üllatusena, et tegemist oli kahe mehega – Peeter ja Johannes Parikasega. Aga just kahte inimest läks vaja, et teha sedavõrd palju fotosid Eestist ja siinsest elust. Need pildid olid olulised nii sada aastat tagasi ja on seda kahtlemata ajalooallikana ka tänapäeval. Parikaste fotod aitavad elustada kunagist linnaruumi, melu ja inimesi. Nende kahe mehe elutöö hoidis tulevaste põlvede jaoks elus suure osa 20. sajandi alguse Eesti ajaloost.”
Jaak Juske “Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist”
Nii nagu kogu ajalugu, koosneb ka Eesti Vabariigi sajand lugudest. Maailmas on palju suuremaid rahvaid, kes unistanud oma riigist, aga eestlastele andis saatus ühe inimpõlve jooksul kahel korral võimaluse ehitada üles iseseisev riik. Loe edasi…
Jaak Juske “Kalamaja aja lood”
Kalamaja allakäik algas Nõukogude aastatel ja 1980. aastatel peeti Kalamaja kõdurajooniks, mille vana hoonestus tuleb suuremas osas lammutada. Ent Kalamaja ajalukku vaadates oli selge, et see linnaosa tõuseb visa järjekindlusega tuhast. Täna on Kalamajas tõeline kinnisvarabuum. Peamised arenduspiirkonnad on mere ääres Kalaranna tänava ääres ja Kotzebue tänava ümbruses. Sinna tuleb lausa uus, Kalma nime kandev tänav. Loe edasi…
Tutvu kõigi Jaak Juske raamatutega siin!
