Mihkel Mutt on eesti kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. Teda peetakse üheks kõige provokatiivsemaks eesti autoriks, kes oma teostes ühendab inglise huumori ja eesti kultuuri. Äsja jõudis müügile Mihkel Muti viimane raamat “Mägrad hernes“, kus kirjanik esitab lühemaid tähelepanekuid elust meie ümber ning üritab Eestit n-ö suureks teha. Kus, kuidas ja kes peaks seda tegema ja kas sel on mõtet? Kas väikerahval on tulevikku? Nagu ikka on autori firmamärgiks iroonia ja mõtisklused. Loe lähemalt raamatust!
Kodumaiste autorite loomingust soovitab kirjanik just neid raamatuid:
Janika Kronberg “Seitse. Valdkondadevahelised jutud”
Kriitiku ja Ristikivi-uurija Janika Kronbergi esimeses ilukirjanduslikus kogumikus põimuvad kirjandus ja elu, autori fantaasiamaailm ja meie-kõigi-reaalsus. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Igas kirjanduses on autoreid ja teoseid, mis ei põhjusta väga suurt furoori, aga on sellegipoolest väärt, et neid lugeda. Mõnigi jutt “Seitsmes” oleks võinud Tuglase novelliauhinna saada.”
Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm, Taavi Minnik “Eesti Vabadussõja ajalugu” I-II
„Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast.
Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Säärase fundamentaalse teose olemasolu on iseenesestmõistetav ja vältimatu kivi meie kultuurmüüris. Samuti on väga tervitatav, et ajal, kui ajaloo ümberkirjutamine on moes, käsitletakse Eesti riigi loomise põhjapanevat ajajärku vastutustundlikult ja asju nende õigete nimedega nimetades.”
Kalle Muuli „Artur Sirgu elu ja surm”
Raamatus võtab autor vaatluse alla 1930. aastate kõige kõmulisema poliitiku Artur Sirgu saatuse, kirjeldades ohtratele arhiividokumentidele tuginedes sündmusi, mis hukutasid mitte ainult noore ja erakordselt andeka rahvajuhi, vaid ka Eesti demokraatia ja Eesti riigi. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Vabadussõdalaste liikumine koos „vaikiva ajastuga” on teema, mis jätkuvalt kirgi kütab. Arvamusi on sel teemal paljudel, teadmisi — mitte just kõikidel. Kindlasti on Kalle Muuli käsitlenud ainet oma nurga alt ja subjektiivselt, aga see ei ole peamine. Tähtis, et raamatu läbi lugemise järel jäävad loodetavasti ära mitmed möödarääkimised ka tänase poliitika käsitlemisel.”
August Gailit „Ekke Moor”
Eesti ühe omanäolisema stiiliga kirjaniku August Gailiti „Ekke Moor” jõudis lugejateni esmakordselt 1941. aasta lõpul, olles esimene romaan, mis ilmus pärast 1940.–1941. aasta vapustusi. Helge õhustiku ja üldinimlike teemade tõttu äratas see toona suurt tähelepanu ja poolehoidu ning tema erilisus pole kadunud siiani. Loe edasi…
Mihkel Mutt soovitab: “Gailit on meie kirjanduse uhke eksootiline lind (aga eks ta olnudki poollätlane). Milline lennukus ja nägemuslikkus on selles jõulises proosaprintsis! Tema tulejutt vihiseb läbi meie talupojataevast, kus pilvi vaatav Arno Tali võib teda korraks ahhetades näha, ja Katku Villu võib enne enesetappu lausuda, et „seal lendab mu igatsus”. Gailitit ei pidurda aga miski.”
Mihkel Mutt “Mägrad hernes”
Loosung “Teeme Eesti suureks” pole meie avalikkuses kunagi päriselt vaibunud. Ikka murtakse pead, kuidas väikerahvas saaks maailmas pildil püsida ja endale head karmat koguda. Vastav mõte ei anna rahu ka mõnedele isikutele paigas nimega Alam-Kolkaküla. See on meile tuttav autori eelmisest raamatust “Eesti Ümberlõikaja”. Kunagine monofunktsionaalne asula, mis üleminekuajal kiratses, on nüüdseks eurotoetuste najal priskelt kosunud. Kõigepealt vaadeldaks inimeste mõttemaailmas toimunud muutusi, keskendudes põlvkondade konfliktile. Loe edasi…