Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme?
Tähtpäevi tähistame me kõik, kuid nende tähendus on paljudel unustustehõlma vajunud. Marju Kõivupuu raamat “Aastaringi jutukera” on suurepärane just perekeskis lugemiseks, et üheskoos pühademaailma avastada.
Tutvu raamatuga lähemalt allolevas katkendis ja saa esimese väljavalitud tähtpäevaga sõbraks!
KOLME KUNINGA PÄEV
„Nonii, selleks korraks on pikad pühad jälle läbi,” ohkas ema ja vaatas lootusrikkalt isale otsa. Kuusk tahtis väljaviimist, jõulukaunistused sissepakkimist ja panipaikadesse viimist ning viimased piparkoogid krõbistamist. Jõulupuu tuli pärast pühi viia kuuskede kogumiskohta ja see oli olnud ikka isa töö.
„Kindel, et peab kohe täna?” küsis isa. „Vana kalendri järgi ju aega veel küll.”
„Mismoodi vana kalendri järgi?” uuris Mats, kes parasjagu valgeks glasuuritud lumememme-piparkoogiga maiustas ja unistavalt aknast välja vaatas.
„Vaata,” alustas isa ja võttis kausist endale ka ühe värvilise glasuuriga piparkoogi. „Aega võib arvestada igat moodi. Meie kasutame juba rohkem kui sada aastat Gregoriuse kalendrit, aga enne seda arvati Eestis aega hoopis Juliuse kalendri järgi. Gregoriuse kalender on vanast ehk Juliuse kalendrist täpsem, sellepärast kasutatakse seda maailmas tänapäeval kõige rohkem. Kujuta ette – 1918. aastal läksid inimesed magama jaanuari viimasel päeval ja ärkasid nagu muinasjutu Okasroosike üles hoopis 14. veebruaril, mitte 1. veebruaril. Kaks nädalat oli nagu niuhti! kuhugi musta auku läinud. Aga osa inimesi, kes on õigeusklikud, Eestis näiteks setod, peavad kalendripühi ikka vana kalendri järgi. Neil on jõulupühad alles ees ja kuuse väljaviimisega veel aega maa ja ilm.”
„Aga siis võiks ju kooli ka minna vana kalendri järgi,” arvas Mats. „Saaks talvevaheaja tublisti pikemaks. Mõnus! Käiks suusatamas ja uisutamas ja saaks lumelinna ehitada. Aga kus see kirjas on, et kui on kolme kuninga päev, on jõulupühad läbi? Ja kes need kolm kuningat üldse on, kes ütlevad, millal meil tuleb kuusk toast välja viia?”
„Need kolm kuningat või kolm Hommikumaa tarka olid pühad mehed, kes tulid kummardama vastsündinud Jeesuslapsukest. Väga-väga ammu oli mitmel pool Euroopas, vanas Tallinnas ka, inimestel kombeks käia 6. jaanuaril kolmeks kuningaks maskeerituna ringi ja soovida kõigile head uut aastat. Ning pärast seda olidki jõulupühad läbi ja tuli hakata jälle asjalikuks, hakata tegema oma igapäevast tööd,” teadis ema rääkida. „Vaata, kalendris on ka pühad punase värviga tähistatud, et inimesed teaks – nüüd on aeg pidutseda. Aga musta värviga värvitud kuupäevadel tuleb teha igapäevaseid tööasju.”
„Oo-keiii,” venitas Mats. „Isa, hakkame siis jõulukuuske välja viima. Eks ta ajab juba okkaid maha ka ja see on päris tüütu, kui kuuseokas varbasse torkab. Ma tulen sulle appi, isa. Ma tahan näha, kuhu sa selle kuuse viid ja mis temast edasi saab.”
„Ole meheks, Mats! Abi kulub väga ära ja seltsis on segasem. Viime selle kuuse linnaväljakule, et temast saaks uhke tuleskulptuur. Ja kui käes on tulepüha, lähme vaatama, kuidas meie jõulupuu sädemetena taeva poole lendab.”
Kui pere meespool mõne aja pärast kodus tagasi oli, pani ema lauale piduliku pudru. Ise muigas kelmikalt: „Mehed, ma tegin keskaegse retsepti järgi kolmekuningapäeva putru. Kes selle seest oa leiab, seda ootab uuel aastal suur õnn. Ja kroonid meisterdasin meile ka. Meil tuleb täna kuninglik õhtusöök, nagu kolmele kuningale kohane!”
Marju Kõivupuu “Aastaringi jutukera”
Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.
“Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu!” – Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber
About the author
