Sveta Grigorjeva on luuletaja, kriitik, tantsija ja koreograaf. Viimases „Raamaturännaku” podcasti osas vestles Eia Uus Sveta Grigorjevaga väga põnevatel teemadel. Tutvu Rahva Raamatu podcastiga lähemalt. Küsisime Svetalt, mis tema loomingut hetkel sütitab ja mis on see üks raamat, mida ta kõigil kindlasti lugeda soovitab.
Loomine läbi rõõmu
Mis sind ja sinu loomingut hetkel sütitab?
Sveta: „Ma arvan, et see on rõõmus vastupanu. Tihti kipume me positiivsust demoniseerima, justkui oleks see midagi pealiskaudset. Tõsi, neoliberaalne maailm ongi sisendanud meile, et tuleb lihtsalt „mõelda positiivselt“, aga mina ei räägi sellest. Ma mõtlen rõõmu kui sisemist jõudu, mida me praegu enim vajame. Sageli tundub, et kõik head asjad peavad sündima läbi valu ja kannatuste. Ma isegi uskusin seda kunagi nooremana, et kunstnik peab kannatama, et luua midagi paremat ja tõelist. Aga enam ma nii ei arva.
Usun, et loomine peaks olema nauditav. See ei tähenda, et see ei võiks olla pingutust nõudev, kuid see peab tooma rõõmu, elujõudu ja uudishimu. See peab panema sind tahtma elada. Mind sütitabki praegu see rõõmu võimestuse otsimine. Looming võib ja tohib käsitleda valusaid teemasid, ent mina püüan teadlikult luua läbi rõõmu.
Mind inspireerib ka teiste looming ja nii teiste inimeste kui ka minu enda uudishimu. Mulle annab jõudu usk, et maailm võib olla parem, ägedam, veidram (heas mõttes) ja imelisem paik. Mind kannustab tunne, et teistsugune maailm on võimalik. Kui ma sellesse ei usuks, siis ma ilmselt ei looks ka.“
Sveta soovitab kõigil lugeda Nobeli kirjanduspreemia 2024. aastal võitnud Han Kangi teost „Taimetoitlane“
Sveta: „Han Kangi „Taimetoitlast“ lugesin esimest korda viis aastat tagasi, inglise keeles, vahetult pärast seda, kui autor sai Bookeri auhinna. Mind hämmastas, kui kaunilt ja kujundlikult Han Kang kirjeldab naise elu patriarhaalses ühiskonnas. Romaani keskmes on naine, kes loobub liha söömast ja hakkab tasapisi igatsema ise taimseks saada. Seda teost võib lugeda kui vaikset, ent jõulist vastuhakku ühiskondlikele normidele.
Han Kang kirjutab lummavalt poeetilises keeles vägivallast, allasurumisest ja sisemisest vabaduseihast. Tema loodud kujund — naine, kes leiab taimseks olemise kaudu viisi vastupanu osutamiseks — on ühtaegu traagiline ja kaunis.“
