Perekond Sildarud on tõeline spordiperekond, kes ometi leiavad pidevalt ringi reisimise ja spordi kõrvalt aega ka raamatute lugemiseks ja traditsioonide hoidmiseks.
Kuidas ja kus on teie perel plaanis veeta selle aasta jõulud?
Selle aasta jõulud tulevad nii nagu iga aastagi, samas kohas, Kohilas vanavanemate juures, kus oleme ka igal varasemal aastal olnud ning ka see aasta ei ole teistmoodi. Kui pikalt me maal jõule veeta saame sõltub edasistest plaanidest, tavaliselt oleme peale pühi kohe kuhugi laagrisse sõitnud või kuskile ära põrutanud, aga samal õhtul ei ole kunagi tagasi tulnud.
Millised on teie pere jõulutraditsioonid?
Traditsioon on alati veeta jõulud vanavanemate juures ja seda juba üle kümne aasta järjest ning alati käib jõuluvana. Oleme vahest mõelnud, et kingid võiksid lihtsalt kuuse all olla, aga ikkagi jõuab asi sinnamaani, et tuleb jõuluvana. Jõululaupäeva traditsioon on see, et käime alati surnuaial ja naudime perega koosolemist.
Millal olid kõige meeldejäävamad jõulud? Mis oli teisiti?
Eelmised jõulud olid väheke teisiti. Meil käib igal aastal jõuluvana, aga eelmisel aastal oli rõõmsameelseks kingijagajaks õige noor jõuluvana, mis tegi meie tavalised jõulud veidi erilisemaks.
Õige jõulutunne tekib siis, kui…?
…on mõnus rahulik atmosfäär ja pere on koos. Vahetult enne jõule on kogu aeg nii kiire-rutt, tormamine, kingitused… jõulutunne tekib just siis, kui jõulueelne jooksmine läbi saab ja tuleb hetk aeg maha võtta ning juhe seinast välja tõmmata.
Ja mida meil kahjuks viimastel aastatel olnud ei ole, on mõnus paks valge lumevaip, siis saaks ka jõulutunne paremini tulla.
Millal tegite viimati piparkooke?
Jõuluperioodil teeme alati piparkooke. Varasemalt oli nii, et lapsed ajasid peale teeme-teeme, aga kui nad olid paar piparkooki vormidega välja lõiganud, oli huvi kadunud. Nüüd suuremana on
nad ka osavõtlikumad ja püsivamad. Piparkooke valmistades meeldib neile just enda kujusid teha ja välja lõigata oma nimesid või tähti ja mitte piparkoogivorme kasutada. Taigna viimastest
jääkidest teevad nad alati omi asju ning loomulikult on kaunistamine ka üks põnevamaid tegevusi selle juures.
Mis on lemmikjõulutoit?
Lemmikjõulutoit on ühtlasi ka meie pere lemmiktoit igal muul ajal. Kui on sünnipäevad või kui tuleme tagasi reisidelt ja võistlustelt, siis alati peab saama kartulisalatit ning kindlasti selline
kodune, ise tehtud. Kui on kiire ja valmistamisaega vähe, siis sobib ka makaronisalat, aga kartulisalat oleks ikka see kõikse parem.
Parim jõulukink, mille oled saanud ja mis teeb selle eriliseks?
Varasemalt ootasid jõulukinke ja oskasid ka midagi tahta, aga nüüd meeldib pigem üllatuda ja saada kingiks midagi, mida ise ei ostaks ega oskaks tahta. Põnev on avada kingitust, mille keegi teine on sinu jaoks välja valinud.
Kelly: Ei ole lemmikuid, kõik kingid on toredad ja teevad tuju heaks.
Henry: Ei ole ühtegi kindlat, kingitused on alati kõik head.
Tõnis: Jõulud ise on parim kingitus, siis on natuke rohkem aega rahulikult võtta.
Lilian: Kindlaid lemmikkinke ja midagi konkreetset on raske välja tuua.
Milliseid jõulukinke teile meeldib teistele teha?
Aja jooksul on kogunenud palju asju, mis lihtsalt seisma jäävad, seetõttu on meie kingitused üksteisele sellised, mis rakendust leiavad – olgu selles siis suusasokid või uued kindad.
Pereringis teeme igal aastal üsna palju kingitusi. Osas peredes tehakse loosiga kingitusi, aga meil ei taha see kuidagi õnnestuda ja kõik teevad kõigile.
Mida suuremaks saavad lapsed, seda raskemaks läheb kingituste tegemine. Varasemalt olid lastel kindlad soovid – nukuvanker, prügiauto või kraana -, aga nüüd on juba keerulisem.
Millised on teie lemmikraamatud?
Lilian: Raamatud, kust leian äratundmise kohti ja samastamise momente on minu jaoks põnevad. Viimased raamatud, mida ma olen huviga lugenud on tõsielulised ja jutustavad kellegi lugu või läbielamisi. Esile tooks Kristina Šmigun-Vähi ja Jaan Martinsoni raamatu „Kristina“ ning Einar Ellermaa ja Inge Pitsneri „Estonia inimesed“.
Kelly: Zoe Sugg „Tüdruk Online“ ja R. J. Palacio „Ime“.
Henry: Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik“.
Tõnis: Keeruline on midagi konkreetset esile tõsta, vast see raamat, mis juhtub parasjagu käes olema.
Inspireerivaim tsitaat?
Kelly: „Do what makes your soul happy“.
Tõnis: „When you talk, you are only repeating what you already know. But if you listen, you may learn something new.” – Dalai Lama XIV
Lilian: „Everybody wants to be happy, nobody wants to feel pain, but you can´t have a rainbow without rain“.
Millist raamatut viimati lugesite või milline on pooleli või mida kavatsete lugeda?
Kelly: R. J. Palacio “Ime” ja hetkel loen “Aitäh elu eest”.
Tõnis: Viimati loetud raamat on David Lagercrantz „I Am Zlatan Ibrahimovic“.
Henry: Viimati loetud raamat on Mika Keräneni “Jõmmu”, pooleli on Emma Mossi „Tüdrukud vlogivad. Lucy Locketi veebikatastroof“ ja kavatsen lugeda Ole Lund Kirkegaardi raamatut „Kummi-Tarzan“, see on koolis kohustuslik.
Lilian: Viimane loetud raamat oli Einar Ellermaa ja Inge Pitsneri „Estonia inimesed“ ja kavatsen lugeda „Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“.
Teil on väga kiire ajagraafik, aga hoiate perena kokku. Kuidas leiate üksteise jaoks aega?
Raske küsimus… Endale võib-olla ei tundu, et ühise aja leidmine kuidagi kella ja graafiku järgi käib. Kiire ajagraafiku juures on see loomulik osa ja me ei teadvusta endale ega planeeri, et nüüd praegu võtame selle momendi endale. Proovime kõik oma asjad kuhugi ära mahutada ja võimalikult palju koos asju teha ning ühildada kõiki käike.
Kuidas veedate ühist vaba aega?
Käime vanavanematel või sõpradel külas, osaleme sünnipäevadel ja erinevatel üritustel. Palju teeme sporti ja käime koos trennis, mängime golfi. Ühtselt kindlat ajaveetmise traditsiooni ei ole ja
teeme kõike spontaanselt, seda mis päevakorda tuleb.
About the author
