Rahva Raamat palus tuntud Eesti Päevalehe spordiajakirjanikul ja krimikirjanduse fännil Jaan Martinsonil soovitada viimase aja krimikirjanduse silmapaistvamaid teoseid. Martinsoni soovituste hulka kuulub nii tõeliselt ajatu klassik kui ka valik värskemaid krimilugusid, mis ei jäta ükskõikseks ühtegi tulihingelist žanrihuvilist.
“Kui nii edasi läheb – jõuluraamatud alles hakkavad lettidele jõudma – võib juhtuda, et tänavusest aastast kujuneb eestikeelse krimikirjanduse läbi aegade parim, kusjuures mitte kvantiteedilt, vaid kvaliteedilt. Juba praeguseks on ilmunud jõuliselt üle tosina maailma kirjanduslukku minevaid teoseid, siinkohal neist kaheksa, mis on väärt nii lugemist, kui raamaturiiulile soetamist.”
Rex Stout “Nad matsid Caesari”
Jaan Martinson soovitab: “Rex Stout on loonud krimikirjanduse tüvitekste ning äraspidine Nero Wolfe võib olla tõesti maailma parim detektiiv. „Nad matsid Caeari” on kirjutatud 1938, aga lummab tänini, sest on üks parimaid (ehk suisa parim) Wolfe’i lugudest. Mõrvaloo keskmes, muide, on tõupull.” Loe lähemalt …
Abil Mukherjee “Tõusik”
Jaan Martinson soovitab: “Ajaloolised krimiromaanid ruulivad täiega, sest sisaldavad lisaväärtust. Kui Abil Mukherjee „Tõusik” on läbi loetud, jääb kummitama, kumb oli raamatus ülem, kas Briti impeeriumi ja toonase maailmakorra avamine läbi 1919. aasta India (tegevus toimub Calcuttas) või suurepärane krimilugu, kus Scotland Yardi endine detektiiv kapten Sam Wyndham uurib Briti kõrge ametniku mõrva.” Vaata lähemalt …
Oliver Pötzsch „Hauakaevaja raamat”
Jaan Martinson soovitab: “Viini politseiinspektor Leopold von Herzweldt – noor, entusiastlik ja terava mõistusega, samas ülemuste jaoks liiga uuenduslik ning lisaks juut – otsib surmaeksperti, sest tegutsemas on sarimõrvar, kes ajab teenijatüdrukuid teibasse. On aasta 1893. Surmaeksperdiks saab hauakaevaja Augustin Rothmayer, kes teab, et teibasseajamine on igivana meetod ebasurnute hauas hoidmiseks. Mängu kistakse valsikuninga Johann Straussi poolvend Bernhard Strauss, kes teeb enesetapu, või ei tee…”
Michel Bussi „Hoia mul käest”
Jaan Martinson soovitab: “Iga Michel Bussi raamat on pärl ja tema eelmistest teostest täiesti erinev. Nii ka „Hoia mu käest”. On mees ja ta kaunis ja veetlev abikaasa, on nende tütar, kõik veetmas Reunioni saarel puhkust. On tüli, misjärel naine kaob. Kes on süüdi? Mees? Eriti kui ilmnevad tema minevikupatud ja ta võis olla oma poja surma põhjustaja? Ja siis asuvad isa ja tütar rännakule. Põgenevad. Et visata põhjatu kraatri äärelt sügavikku lilli. Aga nagu Bussil ikka, pole miski selline, nagu paistab.” Loe lähemalt …
Jan Weiler „Kühnil on pahandus”
Jaan Martinson soovitab: “Kui Jan Weileri esimeses krimiraamatus oli politseiinspektor Martin Kühnil tegemist, siis tal oligi. Nüüd on Kühnil pahandus, ja ongi. Ta naine muutub imelikuks, oma kõrvalhüppel teeb Kühn eksisammu ning lisaks leitakse laip ning tuleb leida mõrvar. Kühni lood on ühtviisi põnevad, elulised, inimlikud, humoorikad ja iroonilised… Ainult et mis need on? Krimkad? Kogukonnaromaanid? Pajatused Saksamaa lihtsast perekonnast? Või pisut kõike keskpõrandame kokku?” Vaata lähemalt …
Liz Moore „Pikk ergas jõgi”
Jaan Martinson soovitab: „Pikk ergas jõgi” on kauplustes paigutatud krimiromaanide riiulile ja määratletud kui psühhothriller. Mis on väheütlev – raamat on ka perekonnadraama ja linnastumise sotsiaalseid probleeme käsitlev teos või ilukirjanduslik eneseabiõpik. USA-s Kensingtonis surevad prostituudid. Üledoosi tagajärjel. Või siiski… Enamus politseinikest lepib lihtsa lahendusega, Michaela „Mickey” Fitzpatrick, patrullohvitser mitte. Ta tahab näha igat laipa, kuigi vaatab seda hirmuga – äkki on seekordne ohver tema noorem õde Kacey, heroiinisõltlane ja prostituut. Nii kummaline, kui see ka pole, on karm lugu pigem helge ja elujaatav.” Loe lähemalt …
Gert Kiiler „Eranuhke ei armasta keegi”
Jaan Martinson soovitab: “Eesti krimikirjandus suutis lõpuks üllatada. Stsenarist ja humorist Gert Kiiler otsustas muutuda tõsiseks ning kirjutas ugrimaise, kõigi kaanonite ja reeglite järgi perfektse ameerikaliku kõva käe (hard boil) stiilis krimka. Tegevus toimub sõjajärgses kapitalistlikus Viljandis, kuhu ookeani tagant saabub Paul Johanson (lugeda Džonsson), paneb püsti detektiivibüroo ja siis hakkab juhtuma. Maailmatase. Tõesti. Nüüd paluks kiiresti järge.” Vaata rohkem …
Gina Viliūnė „Veretöö kingsepa töökojas”
Jaan Martinson soovitab: “Leedu ei kipu Eestile milleski alla jääma ja neilgi on oma Indrek Hargla, ainult et õrnemast soost. Lugedes Hargla krimiromaane apteeker Melchioriga peaosas, tekib kahtlus, et kuidas keskaegne Tallinn muule maailmale peale läheb ja omaseks saab. Vastuse annab Gina Viliūnė, sest ta teeb 16. sajandi Vilniuse arusaadavaks ja koduseks vaatamata sellele, et maha tapetakse üks kingseppadest ning timuka õpilane peab leidma mõrvari, sest vastasel korral pannakse tapetu kaunis teenijatüdruk piinapingile ja tõmmatakse siis oksa. Tõde selgub kohtusaalis. Tuleb tunnistada, et Harglal on Baltikumis vääriline konkurent. ” Loe lähemalt …
Raamatutega lähemalt tutvumiseks jälgi Rahva Raamatu Facebooki ja Instagrami!
About the author
