Iga hea romaan on kui lugu, mis hakkab mängima kohe, kui keerad esimese lehekülje, vajutad „play.” Lase end lugudel kanda, lase end viia kuhugi kaugemale, kuhugi, kus ajataju kaob ja iga uus pala üllatab. Igal romaanil kui lool on oma rütm, meeleolu ja maailm. Mõni algab vaikselt, peaaegu sosinal, aga järsku algab trummisoolo. Teine on sama voolav kui Debussy „Kuuvalgus”, mis viib su kulgema mööda romantilisi radu. Kolmas on nagu aeglane vinüül, mis kraabib hinge justkui vanade fotode vahelt leitud kiri.

Oleme teinud raamatusõpradele playlisti, kus iga lugu viib uude maailma, mõni keerulisem, mõni õrnem, mõni valjem, kuid kõik väärivad kuulamist ja lugemist. Millise loo paned sina järgmisena mängima?

Lugu 1 – Kairi Look „Tantsi tolm põrandast“

„Tantsi tolm põrandast“ on Kairi Looki esimene romaan täiskasvanutele. See on lugu vabadusest ja elujõust, selles põimuvad arstiteadus ja looduseusk, leinad ja tervenemised, piirilkõnd kahe maa ja keele vahel. Kust tuleb jõud, on see hinges või kehas? Kus on kodu, on see kohas või keeles või inimeses?

Autor Kairi Look on öelnud: „See on raamat, mis otsib vastust küsimusele, mis kannab meid läbi elu: mis annab meile jõu minna edasi ka raskuste korral.“

Lugu 2 – Piret Jaaks „Põdravalgus“

„Põdravalgus“ räägib isiklikust traumast, juurte leidmisest ja inimtegevuse mõjust loodusele. See on maagilis-realistlik jutustus maale kolinud naisest ja mehest, kes püüavad pärast raskeid läbielamisi eluga toime tulla. Ehkki nad loodavad leida uuest elukohast paradiisi, ei õnnista maa siiski uustulnukaid: kui Askur kannab relva ja muutub üha raevukamaks, hakkab Anna otsima lohutust külakese müstilistest mõttemaastikest. Peategelaste tundeilmas põimuvad esivanemate uskumused ja vanad legendid, mis saavad juhatuseks pimedusest välja.

Lugu 3 – Piret Raud „Keedetud hirvede aeg“

„Keedetud hirvede aeg“ on pilguheit ajastusse, mida varjutavad stagnatsioon ja kõhedad minevikusündmused, kus hingerahu üle valitseb hirm ning selget pilku katab ebamäärasuse hägu. Romaani fookuses on kolme peategelase maailma- ja kunstitunnetus, eelkõige noore neiu Lill Aruvee kujunemislugu ja eneseotsingud. Kujundirohke jutustamisstiil ja poeetilised vaated erisugustesse siseilmadesse pakuvad lugejale võimaluse nii nukraks äratundmiseks kui vaikseks muigamiseks.

Lugu 4 – Urmas Vadi „Kuu teine pool“

Mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole. On midagi, mis ei muutu kunagi, isegi kui me otsime teistmoodi teid, teeme jänesehaake, et elu ja ennast ja teisi ära petta. Ja sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse. Ning siis on asju, mis muutuvad hoolimata sellest, et me üldse ei taha.

Urmas Vadi „Kuu teine pool“ juhib lugeja läbi ühe perekonna ja selle liikmete tavaliste ja mitte nii tavaliste lugude eelmise sajandi lõpuaastail ning uue sajandi alguses.

Loe „Kuu teine pool“ raamatut tutvustavat intervjuud Urmas Vadiga Rahva Raamatu blogis!

Lugu 5 – Carolina Pihelgas „Lõikejoon“

Carolina Pihelgas on peamiselt kirjutanud luulet, tema kogumik „Valgus kivi sees“ (2019) pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. „Lõikejoon“ on Carolina Pihelgase teine proosaraamat, mille eest pälvis ta esimese Eesti naiskirjanduse auhinna 2025. aasta kevadel.

Võiduteose valis žürii välja ühehäälselt. Hanneleele Kaldmaa sõnul on Carolina Pihelgase „Lõikejoon“ väga lühike raamat, mis ütleb väga palju. „Väge täpselt ja tundlikult,“ ütles Kaldmaa.

Lugu 6 – Kristiina Ehin „Südametammide taga“

„Lugedes haarasid mind ülevus, elevus ja sisemine lahke naer. See raamat on haaravas ilukirjanduslikus vormis armastamise ja elusolemise õpik, mis võiks meid kõiki inspireerida.“ -Mare Pork, psühholoogiaprofessor

Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? „Südametammide taga“ on autobiograafiline tragikomöödia naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui lihtne tundub olla mees.

Lugu 7 – Arne Merilai „Puuinimesed. Muinasjutt“

Keegi koob võrku nagu Penelope kangast, oodates kauget tähekülalist. Arne Merilai, eesti kirjandusteadlase ja kirjaniku teine romaan „Puuinimesed. Muinasjutt“ kujutab inimeste, puude ja seenjuure suhteid puuparki rajava kirjandusprofessori ja tema tulevase nimekaimu, geeniteadlase silme läbi. Omaelulooline teos kasvab üle väljamõeldiseks, mis ühendab animistliku muinsuse, nooruse lähimineviku, teadusliku oleviku ja ulmelise tuleviku.

Lugu 8 – Eva Koff „Õhuskõndija”

„Õhuskõndija” on kahe noore naise, Nora ja Magdalena iseendaks kasvamise lugu. Kas ma lendan liiga kõrgele ja päike sulatab vaha, millega tiivad mu seljale kinnituvad? Kas ma tahan liiga palju, kui tahan kõike? Kas inimesel tuleb valida maa ja taeva vahel? Kõhu ja südame vahel? „Õhuskõndija” on lugu sisemisest ja välisest julgusest, lugude ja kujutluse väest, iseolemise vabadusest, mis tuleb enesele välja võidelda. Armastusest, selle muutumisest ja ammendamatusest.

Lugu 9 – Sven Mikser „Vareda“

Vahest ei tea 16-aastane Johannes isegi, kas see on lõpuni läbi elamata lein või hoopis segastest peresuhetest põhjustatud ängistus, mis ta keset palavat suve võõrasse maanurka pagendusse ajab. Siin, tühjas koolimajas, tahab ta püüda oma unistust. Varedal seisab aeg otsekui paigal. Vähemalt niikaua, kuni ilmuvad Margit ja Andreas…

„Vareda“ on lugu suurest suvest ja ühe noore inimese eneseavastamisest, mis on ühekorraga vabastav ja hirmutav, joovastav ja segadusse ajav.