Kuidas rääkida audioraamatute kuulamisest nii, et see oleks sama põnev kui lood, mida kuulati? Just sellest küsimusest sai alguse Rahva Raamatu äpi audioraamatute aasta kokkuvõte, projekt, kus kohtusid andmed, statistika, disain, loovus ja paras annus julgust katsetada.
Nüüd on aeg piiluda kulisside taha ja tiimiliikmed, kes selle idee päriselt ellu äratasid, räägivad, kuidas sündisid kuulajapersoonad, miks said peategelasteks kassid, ning miks see kõik oli lõpuks rohkem kui lihtsalt üks äge projekt.
Projektijuht ja digiturundaja Kristiina Karu:
Kuidas sündis audioraamatute Sinu 2025 aasta kokkuvõte?
On ideid, mis ei anna rahu. Spotify Wrapped on juba ammu tõestanud, et inimesed armastavad enda aastate kokkuvõtteid ja ootavaid neid pikkisilmi. Mõte, et ka eestikeelsetel audioraamatutel võiks olla oma Wrapped, oli mul peas tiksunud juba hea mitu aastat. Vaikselt. Kannatlikult. Kuni ühel hetkel eelmise aasta detsembri alguses sai selgeks: kui mitte nüüd, siis millal veel?
Eesmärk ei olnud anda lihtsalt ülevaade statistikast. Tahtsime näidata, et audioraamatute kuulamine räägib oma lugu kuulaja rütmist, harjumustest, huvidest ja võib-olla isegi iseloomust läbi mänguliste persoonade.
Mis oli projekti meeldivaim osa?
Lisaks lansseerimisele oli üks kõige ägedam hetk juba hoopis varem. See oli see moment, kui sai selgeks, et kui kokku saab õige tiim, siis jõuabki päriselt päriselt kohale see, et kõik on võimalik! Kaua püsinud mõte hakkas nüüd reaalset kuju võtma. Disain, arendus, sisu, turundus – igaüks sai teha midagi, mida nad tõeliselt nautisid.
Mis oli projekti juures raskeim?
Kui projekti ette võtsime, sai kohe selgeks, et tegemist ei ole mugava ajaraamiga. Poolteist kuud. Sinna sisse jäi veel ka pikk jõulupühade periood, aga jaanuari keskpaigast edasi poleks enam inimestel huvi olnud eelmise aasta kokkuvõtet lugeda.
Mu enda jaoks oli üks suuremaid väljakutseid see, et vahetult enne lansseerimist tuli kogu turundusmaterjal ja -plaan ümber teha. See tähendas kiireid otsuseid, külma närvi ja usaldust tiimi vastu.
Tagantjärele mõeldes saan öelda, et just see napp testimisperoodi surve sundis meid tegema paremaid ja selgemaid valikuid, sest erinevaid nüansse, millele ootamatult mõtlema peab, on oi-kui-palju.
Miks valisin enda persoonaks Pipi Pikksuka?
Kui audioraamatute kokkuvõtte projekt lõpuni jõudis ja saabus aeg valida endale blogisse kuulajapersoona, siis ei olnud mul kahtluski. Pipi Pikksukk.
Sest Pipi ei küsi luba.
Ta proovib, katsetab, julgeb olla teistsugune ja teeb asju südikalt omamoodi.
Ta ei karda, kui kõik pole lõpuni ette planeeritud.
Ta usaldab, et tee sinu ette tekib kõndides.
Ning tegelikult sarnanen oma punase pea tõttu palju ka välimuselt Pipiga. Ja ma armastan hullupööra loomi. (naerab)
Kokkuvõttes võibki öelda, et kogu see projekt oli üsna pipilik: natuke hull, väga ambitsioonikas ja tohutult rõõmu pakkuv.
Disainer Tanel Kaarel Sepp:
Kust tuli idee selliste kasside jaoks?
Audioraamatute Wrapped’i briifis oli mõte kuulajatüübist. Meil oli vaja karakterit, mitte lihtsalt sõna või numbrit ekraanile.
Disainiprotsessi käigus käis töölaualt läbi hulk erinevaid visuaalseid suundi. Kuna kuulaja sugu ei ole teada, pidi visuaalne keel olema neutraalne. Kassid töötavad selles kontekstis hästi. Internet armastab kasse ning nad ei seostu liialt ühegi soo ega vanusegrupiga. Kassimotiivi oleme kasutanud ka Rahva Raamatu e-poe disainis, seega oli see loogiline jätk olemasolevale visuaalsele keelele. Siin said kokku loogika, praktika ja isiklik sümpaatia. Visuaalne vorm vajas lihtsalt natuke eksperimenteerimist ja eri kuulajatüüpide näol keerasime vunki juurde.
Püsima jäi kass, kus on teadlik tasakaal reaalse ja virtuaalse visuaali vahel. Selline lahendus sobis hästi ka projekti ajakavaga.
Mis oli kogu protsessi juures kõige raskem?
Ideede piiramine. Mitte see, mida oleks võimalik teha, vaid see, mis on antud ajaraamis mõistlik ja tehniliselt teostatav. Sageli on just need otsused kõige keerukamad.
Mis oli kõige meeldivam osa?
Iga disainiprojekt on meeldiv. Enamasti tegelen kodulehtede ja rakenduste UI/UX-disainiga, mistõttu oli eriti huvitav töötada millegi kallal, mis on veidi kastist väljas. Arvestades, et tegemist on Eesti ühe tuntuma ja armastatuima brändiga, oli see ainult boonus.
Miks valisid just selle persoona?
Vähem on rohkem.
Andmeanalüütik ja arendaja Kenno Kirspuu:
Tegime teoks Eesti esimese audioraamatute aasta kokkuvõtte. Arendaja vaatest oli see tõeline maiuspala, sest pidin piiratud ajaga looma loogika, mis hekseldab läbi tohutu andmemahu ja muudab selle kasutaja jaoks personaalseks looks. Kogu protsess oli üks kiire ja intensiivne andmete taltsutamine, aga tulemus sai täpselt nii ladus nagu soovisime.
Valisin oma persoonaks moodsa IT-kassi, sest see peegeldab hästi just omas elemendis olemist: klapid pähe, kohv ligi ja fookus andmetele. Projekt oli ehe näide olukorrast, kus „sul on alguses rohkem küsimusi kui vastuseid“, aga see ongi asja võlu. See polnud tuim töö, vaid pigem hasartne andmemäng – kuidas tohutust infomürast see üks ja õige muster üles leida ning elegantseks lahenduseks vormida.
Copywriter ja turundusspetsialist Laura-Grit Lootus:
Kui minult paluti abi copyde kirjutamisega, olin kohe nõus. Olles ise õppinud kirjandust ja elanud väikesest saadik nina raamatutes, kõnetas mind väga see idee, et kass võiks muutuda erinevateks tegelaskujudeks. Kõik raamatud, mida loeme, mõjutavad meid mingil moel ja tegelased jäävad meiega. Vahel võtame endaga kaasa mõne tegelase, kellega koos seigelda või teisel hetkel ulatab mõni tegelane meile abikäe, et aidata rasketel aegadel.
Copyde väljamõtlemine oli vahva ja loov protsess: paned kõik kirja, siis hakkad kustutama, ümber mõtlema (ja ka üle mõtlema) ning uuesti kirjutama, kuni leiad selle ühe ideaalse – piisavalt lühikese ja samas piisavalt tabava. Koostöö Kristiinaga on meil alati olnud sujuv ning mõnusaks boonuseks on see, et õigete inimestega koos töötades on palju naeru garanteeritud. Mulle on alati meeldinud sõnu ritta seada ja mul on väga hea meel, et sain olla osa millegi nii ägeda teostamisel.
Valisin enda persoonaks saabastega kassi just seetõttu, et ka mulle meeldib seigelda nii erinevates lugudes kui päriselus. Loen kirjandust seinast seina ning ei möödu peaaegu ühtegi päeva, mil ma raamatut kätte ei võtaks. Lisaks meeldib mulle mõelda, et ma ei ole allaandja, alati on võimalik kuidagi lahendus leida ja lõpuni minna. Nagu ütleb kass Mati „Leiutajateküla Lottest“: „Tõeline kass kukub alati käppadele.“
