Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija. Lisaks oli ta ajakirja Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetaja. Tema teosed on alati oodatud ning üks kuulsamaid on Emil Tode nime all kirjutatud romaan “Piiririik“. Kirjaniku kõige uuem romaan on triloogia “Mujal kodus” viimane osa “Lõpmatus”, mis viib meid ühele meresaarele.
Kirjaniku lugemissoovitused on nüüd teie ees! Head lugemist!
Andrus Kasemaa “Olla luuletaja”
Andrus Kasemaa uus luulekogu on raamat armastusest ja sõjast. Kasemaa annab uuslihtsas ja kohati isegi naiivses sõnastuses teravalt edasi ühiskonnas levivat sõjaretoorikat ja sõjahirmu ning esitab luuletajana küsimusi, mida me argielus ja meediaväljas olles küsida ei märka või ei oskagi. Loe edasi…
Tõnu Õnnepalu soovitab: “Noore mehe heitlused oma aja, sõja, armastusega – tõde taga ajades. Aga mida peaks luuletaja otsima veel kirglikumalt, kui tõde oma aja kohta ja enda kohta selles? Kaasakiskuv, ennast lugema sundiv raamat, mida kaugeltki iga luuleteose kohta öelda ei saa.”
Georg Trakl “Sinine silmapilk”
Austria ekspressionismi klassik, apteeker, narkomaan ja selgeltnägija Georg Trakl (1887-1914) elas oma lühikese elu vana ja uue Euroopa piiril. Tema kirjutatus peegelduvad ühiskonna ja indiviidi allakäik, isiklik usuilm, lapsepõlve mälestused, Õe kuju, aastaaegade suursugusus ning maastikes ilmnev saladus. Ta oli vana hing, kelle sisekaemusliku luule tõlkimine ja nautimine jätkub ka sada aastat pärast ta lahkumist. Vaata raamtut!
Tõnu Õnnepalu soovitab: “Traklil on miskipärast tumeda poeedi maine, aga kui palju selget ilu ja noort elujõudu on nendes värssides! Väga hea vähehaaval lugemine hingedeajaks, talveks, kevadeks…”
Aleksander Suuman “Et valgusest vestelda”
Aleksander Suuman (1927–2003) on tuntud luuletaja ja maalikunstnikuna. Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid, tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Suumani luuleraamatutes on nähtud tema elujutustust, tuleb välja, et nii mõistis neid ka autor ise. Nii võib kindlasti lugeda ka käesolevat raamatut, mis koostatud kronoloogilisel põhimõttel, luulekogude ilmumise järjekorras – autori biograafilise romaanina. Loe edasi…
Tõnu Õnnepalu soovitab: “Raamatu koostajana ei saa ma seda kuidagi jätta soovitamata. Suumanis on miski suur helgus. Ja kelmikus ka. Ja ilu. Tema lugemine tõstab alati kõrgemale, argipäevast ja selle rumalusest välja. Viib ära mere taha, tuulte kätte ja taeva alla. Kaugele ilusale saarele.”
A. N. Wilson “Kuninganna Victoria”
Andrew Norman Wilsoni põhjalik ja ammendav biograafia, mis paljuski põhineb seni avaliku tähelepanuta jäänud allikatel, loob meile kuninganna Victoriast sootuks teistsuguse pildi. Mälestusväärse ajastu kujunemise ja kulgemise taustal avaneb põnev vaade Victoria isiklikku ellu. Juttu tuleb tema iseäralikust ja eraklikust lapsepõlvest, kirglikust abielust ja prints Alberti pöördelisest mõjust, keerulistest suhetest lastega, lesepõlvest ja lähedasest suhtest lihtsat päritolu šotlase John Browniga. Pahatihti on Victoriat kujutatud puise ja ülespuhutud isiksusena, ent tegelikult oli tegu väga tundeküllase, väljendusrikka, ülemeeliku ja ebakonventsionaalse naisega. Loe edasi…
Tõnu Õnnepalu soovitab: “Wilson ei ole mitte ainult suur viktoriaanliku ajastu asjatundja, vaid ka suurepärane ajalookirjanik. Jutustab ajalugu inimeste kaudu, psühholoogiliselt, aga mitte meelevaldselt. Ja Victoria ajastu, see on muidugi meie aja noorus. Nii palju meie tänases maailmas on sealt pärit!”
Tõnu Tannberg “Eestlased ilmasõjas”
Kogumiku juhatavad sisse lühikesed ülevaateartiklid. Tõnu Tannberg annab ülevaate Esimese maailmasõja ajal Eestis toimunud mobilisatsioonidest ning väeteenistusse võetud meeste arvust. Liisi Esse käsitleb oma artiklis ilmasõjaaegseid mälestusi, päevikuid ja kirju kui äärmiselt olulist allikat eestlaste sõjakogemuse avamisel. Artiklid annavad publitseeritud tekstidele vajaliku ajaloolise tausta ja raamistiku. Loe edasi…
Tõnu Õnnepalu soovitab: “Vägev kogus autentset materjali. Päevikud, kirjad… Ajastu, sajanditagune pöördeline aeg rullub su ees lahti täies vahetuses ja eheduses.”
Peeter Sauter “Sa pead kedagi teenima”
Siin on koos stseenid ühe abielu allakäigust. Sauteri ühtaegu argine ja filosoofiline jutustamisviis võimaldab näha detailide taga seaduspärasid ja vastupidi. “Sa pead kedagi teenima” on tema romaani “Ära jäta mind rahule” mõtteline järg, tumemeelsem kaksik. Loe edasi…
Tõnu Õnnepalu soovitab: “Sauteri suurteos, ilma naljata (kuigi ka nalja, nukravõitu nalja saab seal rohkem kui rubla eest). Väga aus eluvaatlus, väga julge, siiras, võiks nagu ära tüüdata oma paksuses, aga üldse ei tüüta!”
Tõnu Õnnepalu “Lõpmatus”
Sellel maratonil pole finišijoont. Jooksed, kuni kukud. Muidu on maraton nagu maraton ikka. Oma tõusude ja mõõnadega. Väsimusega ja tundega, et enam ei jõua. Ja ei jõuagi. Ja mis mõtet sellel jooksmisel üldse on?
Kuhu see viib? Eikuhugi! Loobud. Ja just sellel hetkel, kui oled juba täiesti loobunud, kui oled raja kõrvale maha langemas, tabab sind jõupuhang nagu ilmutus. […] Sa oled jõudnud Lõpmatusse. Finišil polegi enam tähtsust. Ta tuleb: omal ajal. See tähendab: sinu ajal. Su aeg saab kirja. Millal ja milline: oled unustanud selle üle muretsemast. Loe edasi…
Tõnu Õnnepalu “Valede kataloog. Inglise aed”
Aga igaühel on mingi eesmärk. Kes tahab saada rikkaks, kes surra, kes leida armastuse, kes mingitki tööd, kes elab päevast päeva, sest küll iga päev muretseb ise enda eest. Võib-olla tuleb homme katastroof. Võib-olla õnnestub kellelgi lõpuks internet kokku lasta. Võib-olla tuleb suur vihm või suur põud, suur külm või suur kuum, veeuputus või veepuudus. Aga mis me sinna teha saame? Loe edasi…
Tutvu kõigi Tõnu Õnnepalu raamatutega siin!
About the author
