Seksuoloog ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa jagas meiega oma muljeid Leigh Cowarti raamatust “Magus valu”. Loe vastuolulise temaatikaga teose arvustust lähemalt!
Mis ühendab baleriine, vürtsika toidu nautijaid ja kickpoksijaid? Sellest ja paljust muust, mis on seotud valuga, kirjutab Leigh Cowart. Cowart on raamatut kirjutades korraga nii uurija kui ka uuritav. Ta kirjutab elamustest, mida ta masohhistina kogeda soovib ja loob seoseid enda praeguse valuotsingu ja minevikus toimunu vahel – Cowart on lisaks teadusuurijale ka endine baleriin. Ta püüab inimesi mõistes mõista ka iseennast. Siiski ei ole BDSM selle raamatu keskmes, vaid valu kogemise soovi vaadeldakse läbi inimeste erinevate valikute. Valu tahtlik kogemine avaneb näiteks talisupluse, ultramaratoni, religioossete praktikate äbi. Praktikaid, mille kaudu valu kogetakse, on palju. Põhjuseid, miks soovitakse valu kogeda, on samuti palju.
Raamat on huvitav põiming neurobioloogiast ja valu kogemise teaduslikust küljest ning inimeste isiklikest kogemustest ja tõlgendustest. Lisaks tõenduspõhise info jagamisele on Leigh Cowart raamatut kirjutades võtnud aga veel paar olulist missiooni kanda – mitmekesisuse jaatamine ja nõusolekulultuuri esiletoomine on raamatu olulised essentsid. Nauding, mida valust kogetakse, eeldab turvalisust, nõusolekut ja kontrolli. Nõusoleku puudumisel ei räägi me BDSM-ist, vaid väärkohtlemisest.
Minu kliendid küsivad aeg-ajalt, kas soov füüsilist ja/või psühholoogilist valu kogeda on okei või teevad need soovid inimestest perverdid. Või on need märgid läbitöötamata traumadest? Esiteks tahan täpsustada, et Eestis on mõistega “trauma” liiga kergekäeliselt ümber hakatud käima, teiseks lükkavad uuringud ümber väite, et BDSMi praktiseerivad inimesed jõuavad selleni läbi trauma või et neil on rohkem vaimse tervise probleeme, kui neil, kes ei harrasta BDSM-i.
Olen seisukohal, et vabatahtlikul ja entusiastlikul nõusolekul põhinevad tegevused on okei ja asjasse mittepuutuvate osapoolte hinnang sellele ei määra, kui “terve” valikuga on tegu. Pealegi, kui lähtuda sõnastikust, on perverssed need tegevused, mis on loomuvastased. Loomuvastasuse määratlemisel lähtutakse kultuuris vastuvõetavatest normidest, mis ei arvesta inimeste mitmekesisusega ja õigustega. See, mida ühes või teises kultuuris loomulikuna nähakse, on võimupositsioonilt konstrueeritud käsitlus, mis lohiseb sageli minevikust kaasa ja ei toetu uuematele teadmistele.
“Magus valu” valideerib naudinguid ja pöörab tähelepanu erinevatele aspektidele, millele mõelda ja mida teadvustada. Tõenduspõhist kirjandust, mis rõõmustaks minusugust seksuoloogi, ei ilmu eesti keeles just palju. Kui täpne olla, siis ilmub seda väga vähe. On äärmiselt tänuväärne, et Rahva Raamat seda põuda leevendab ja valib selleks teosed, mis esitavad väljakutseid meie eelarvamustele ja mugavatele mõttemustritele.
Leigh Cowart “Magus valu”
Masohhismi põlatakse, jumaldatakse ja nauditakse. Vastastikusel kokkuleppel meelega põhjustatud valu on olnud meiega aastatuhandeid. Seda on kogenud Musta Surma ajal tegutsenud enesepiitsutajad, murtud luudega baleriinid ja söömisvõistlustel osalejad, kes kugistavad nuttes teravaid pipraid. See pesitseb ka tätoveerimishuvilistes ja töönarkomaanides. Masohhism on osa meist. Loe lähemalt …
About the author
