Jalutan päikesepaistelisel hommikul Tallinna vanalinnas Paksu Margareeta poole, Puhhi lugudest tuttav riim peas kajamas:
Kes hommikuti külas käib,
see asjatult ei longi.
Sest teavad kõik – param-paraa –
just selleks hommik ongi.
See riim ei tulnud pähe ilmaasjata. Paksu Margareeta vastas asub Eesti Lastekirjanduse Keskus, kuhu sisse astungi. See maja on eesti lastekirjanduse süda ja mind võtab vastu selle arendusjuht Anneli Kengsepp.
Mis on Eesti Lastekirjanduse Keskus?
Eesti Lastekirjanduse Keskuse alguseks võib lugeda 1933. aastat, kui Tallinna Keskraamatukogu juurde asutati Tallinna Noorteraamatukogu. Läbi aastate on sel keskusel olnud erinevaid asukohti ja nimetusi, kuid siht on ikka olnud sama – pakkuda lastele rikkalikku lugemisvara ja innustada neid lugema. 2007. aastal kolisime Liivalaia tänavalt praegusesse asukohta Pikk 73 ja meie nimeks sai Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Esimesel korrusel on meil raamatukogu, mis pakub lugemisvara igas vanuses lastele, pisipõnnidest põhikooli lõpetajateni. Teise korruse Varakambris saab aga tutvuda eesti lastekirjanduse rikkustega läbi aegade ja pööning viib teid otse muinasjuttu.
Mida lapsed teie juures peale raamatute laenutamise teha saavad?
Kaks korda nädalas toimuvad meil mudilastunnid lastele, kes veel lasteaias ei käi. Seal uuritakse raamatuid, mängitakse tähemänge ja meisterdatakse. Laupäeviti on meil perehommikud, kuhu tulevad lastele esinema kirjanikud ja teised põnevad külalised, vahel koguni raamatutegelased ise. Lisaks tegutseb meil lastekirjanik Kätlin Vainola juhendamisel loovkirjutamise ring 3.-6. klassi lastele. Lasteraamatute illustraator Kertu Sillaste juhendab aga Kunstikambrit, mis on mõeldud kuni 8. klassis käivatele lastele ja kus saab lugude põhjal oma fantaasiat väljendada.
Kuulsin, et lapsed saavad siin ka koertele ette lugeda? Kuidas see käib?
Meil käivad külas lugemiskoerad, kellele lapsed, kes tahaksid harjutada kõva häälega lugemist, saavad käia ette lugemas. Lugemiskoer on tänuväärne kuulaja, kuna ta ei paranda, osata ega ole kriitiline. Ja talle saab lugemise vahepeal ka pai teha.
Teil on siin ka näitused?
Jah, püsinäitusena on meil uudistamiseks Edgar Valteri galerii. Armastatud kunstnik on illustreerinud üle 200 lasteraamatu ja galeriis ongi hea võimalus kohtuda tema joonistatud tegelastega. Lisaks on galeriis ka pokukoda, kus lapsed saavad loodushääli kuulda ja muud põnevat avastada. Keskuse teised igakuiselt uuenevad galeriid tutvustavad tunnustatud kodu- ja välismaiste kunstnike rikkalikku loomingut.
Mis on Nukitsa konkurss, mis on Aasta Rosin ja kes saab Muhvi auhinna?
Need on kõik lastekirjanduse keskuse tunnustused. Nukitsa konkurss toimub üle kahe aasta ning selle raames valivad lapsed ise üle Eesti parima lastekirjaniku ja illustraatori. Valimist aitavad läbi viia kõik Eesti maakondade keskraamatukogud. Eelmisel aastal võitsid selle konkursi Ilmar Tomusk ja Heiki Ernits. Aasta Rosin antakse välja igal aastal ühele raamatule, mis on lastekirjanduse keskuse töötajatele eriliselt silma paistnud. Auhinnaga käib kaasas üks kilo rosinaid ja eelmine aasta sai selle Triinu Laan raamatu „Vana katkine kass“ eest. Muhvi auhinnaga täname aga enim lastekirjandust populariseerinud kirjutajat või saatejuhti. Sel aastal sai selle Wimberg, kes on nii saadetes kui kirjutistes lastekirjandust tutvustanud.
Kas ka täiskasvanud võivad siia tulla?
Absoluutselt! Raamatukogu on meil suvel avatud esmaspäevast reedeni ja kõik, kes soovivad raamatuid laenutada, näitusi külastada või lihtsalt nõu küsida, on oodatud!
Mis te suvel veel ette võtate?
Selle suve veedame ratastel ja tähistame lastega peagi saabuvat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Maist septembrini toimetab enam kui 50 asulas üle Eesti Laste vabariigi elamustuur, kus saab mängida, vaadata etendust ja tegutseda erinevates töötubades. Rohkem infot selle kohta leiab veebilehelt www.minaka.ee.
Vaata ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatusoovitusi lastele siit!
About the author
