Piret Raua romaan “Initsiaal purjeka ja papagoiga” on üks Rahva Raamatu oktoobrikuu lugemissoovitustest. Loodetavasti panite kõik juba eelmisel aastal tähele, et tuntud eesti lastekirjanikul ilmus esimene täiskasvanutele suunatud romaan. Oleme tahtnud kirjanikule paar küsimust esitada ja nüüd avanes selleks soodne võimalus. Lugege, mida me teada tahtsime ja mis Piret Raud meile vastas.
Kas oled saanud enda esimesele täiskasvanute romaanile “Initsiaal purjeka ja papagoiga” huvitavat või lausa üllatavat tagasisidet?
Tagasisidet on olnud mitmesugust. Kõige üllatavam on olnud kolleegide toetus – erinevad tunnustatud ja armastatud romaanikirjanikud, kelle loomingut ma ise väga hindan, on tulnud mulle ütlema, et raamat liigutas neid, ning julgustanud mind kindlasti veel midagi täiskasvanutele kirjutama. Sellist tuge on hea tunda.
Romaani “Initsiaal purjeka ja papagoiga” sümpaatseim tegelane on kindlasti noormees nimega Robin. Julgeme oletada, et ta on ka sinu lemmik?
On tõepoolest ka minu lemmik. Mulle meeldib, kui inimestes on idealismi ja kompromissitust, kui nad pole veel mandunud viisakaks ja leplikuks või veel hullem – kainelt arvestajaks – ning niisugust eluhoiakut kohtab noortes inimestes rohkem kui keskealistes. Mõnes mõttes teen ma Robiniga tänukummarduse ka kõigile oma kunagistele lapslugejatele, kellest on nüüdseks saanud täisealised.
On kuulda, et varsti ilmub sinu teine täiskasvanutele mõeldud romaan. Kas võime natuke uurida, millest see räägib?
„Verihurmade aed“ räägib meie ajast ja inimestest meie ümber. See on jutustatud läbi kolme väga erineva tegelase silmade – seal on veidrik vanaproua, kes kollektsioneerib äravisatud toataimi, on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argipäevast väikseid imesid, ja on fotograafist noormees, kes üritab üle saada õnnetust armastusest. „Verihurmade aed“ on tema armastatud neiu luulekogu, mida ta kujundama asub, ning on veel midagi, mis selgub lugemise käigus. Neljandaks oluliseks tegelaseks on siin taimed – orhideest hariliku vereurmarohuni. Raamatust leiab nii huumorit kui kurbust, siin on armastust, on mõtisklusi fotograafiast ja valgusest.
Kuna oktoober on meil eesti kirjanduse kuu, siis äkki oskad soovitada paari kodumaist raamatut, mida me kõik lugeda võiks?
Sel aastal loetust soovitaksin Tiit Aleksejevi romaani „Müürideta aed“ ja Hanneleele Kaldmaa debüütluulekogu „Oliver“. Ehkki väga erineva elu- ja kirjandusliku kogemusega autorite loodud, on nendel raamatutel minu jaoks midagi ühist – ilu, poeesia, unenäolisus. Hoolega viimistletud kaunis keel. Need puudutasid samu närve.
Aitäh Piretile! Ja loeme oktoobrikuus kõige muu seas ka kodumaiste kirjanike raamatuid.
Piret Raud “Initsiaal purjeka ja papagoiga”
Piret Raua esimene täiskasvanutele mõeldud romaan räägib tunnustuseihalusest, mis suuremal või vähemal määral mõjutab kõigi tegelaste väärtushinnanguid ja valikuid. Samas on siin juttu ka eneseotsingutest kunstis ja väljaspool kunsti. Tutvu raamatuga!
About the author
