Kas oled kohanud inimesi, kes on tarmukad, loomingulised, kartmatud, skeptilised, paindlikud, isepäised ja initsiatiivikad? Inimesi, kes mõtlevad sageli loovalt ja paistavad iga tagasilöögiga hõlpsasti toime tulevat? Võib-olla oled ka sina selline? Sind võib üllatada asjaolu, et säärased positiivsed jooned on omased just ATH-ga inimesele!
Anders Hanseni uus raamat paljastab lugejale maailma, kus ATH diagnoos saab olla eelis.
1. PEATÜKK
Ühe mündi kaks poolt
MIS SEE ATH siis õigupoolest on? Jah, selline küsimus võib tõepoolest tekkida. Kas tegemist on haigusega? Puudega? Supervõimega? Kas ravimifirmad mõtlesid selle välja, et medikamente müüa? Või põhjustab seda digitaalse infovoo üleküllus, milleks meie aju loodud ei ole?
Kui otsid internetist märksõna „ADHD” (ATH ingliskeelne vaste), leiad 64 miljonit kirjet! Ja isesuguseid nägemusi paistab olevat just niisama palju kui internetilehekülgi selle kliinilise diagnoosi kohta, mis on tekitanud meie ajal kõige teravamat tähelepanu ja poleemikat. Igal aastal saab diagnoosi mitu miljonit inimest – kolmkümmend aastat tagasi polnud seda aga mitte kellelgi. Teisisõnu on lihtne sellest kõigest segadusse sattuda, kuid püüan seda sulle arusaadavamaks muuta.
Aga alustame algusest: mida on vaja ATH-diagnoosi saamiseks? Üldiselt tähendab see probleeme kolmes vallas: keskendumine, hüperaktiivsus ja impulsiivsus.
ATH-ga kaasnevad puudused võivad tähendada, et sul on raske:
- keskenduda
- tähelepanu hoida
- juhiseid järgida
- teisi kuulata
- organiseerida ja planeerida
- paigal püsida
- teistele mitte vahele segada
- oma korda oodata
- kannatlik olla
Lisaks tunned ka:
- rahutust ja lakkamatut „töösolekut” – nagu pidevalt podisev mootor
- pidevat vajadust stimulatsiooni järele
- vajadust jalgu siputada ja asju näperdada – motoorne aktiivsus
Kas need omadused iseloomustavad sind või mõnda sinu tuttavat? Selles pole tegelikult midagi kummalist. Me kõik evime mingis ulatuses neid jooni ja me kõik asetseme ATH-skaalal. Mõnel inimesel on need jooned tugevamad ning järelikult paikneb ta ka skaala kõrgemas osas – nagu ma ise. Teisel aga väga nõrgad ja ta asetseb madalal. Väikesel inimrühmal on need aga niivõrd tugevad – ja mis veelgi olulisem, toovad kaasa niivõrd suured probleemid –, et neile tuleks panna ATH-diagnoos ja alustada ravi.
Vaata seda nimekirja uuesti. Selge, et kõik need punktid võivad tekitada raskusi. Psühhiaatriliseks diagnoosiks on tarvis probleemi, kuid see ei osuta, et ATH ainult probleeme tähendabki. Nimelt on olemas veel üks nimekiri, mis kätkeb endas positiivseid jooni, ja sellest räägitakse palju vähem.
ATH eelised võivad tähendada, et sa oled:
- initsiatiivikas
- tarmukas – saad asjad tehtud
- energiline – energiat on sul peaaegu lõputult
- loominguline, mõtled loovalt
- kartmatu, julged katsetada uusi ideesid
- uudishimulik
- paindlik
- jonnakas – ei anna alla, vaid võitled edasi
- intuitiivne, esitad küsimusi
- hea lateraalse mõtlemise alal – näed asju uutest vaatenurkadest
Lisaks ka:
- suudad hästi süvitsi keskenduda (hüperfookus)
- jätad tagasilöögid ja ebaõnnestumised selja taha
Minu raamat käsitleb just positiivseid jooni – see tähendab eeliseid. Kuid miks sellist raamatut üleüldse vaja on – kas ATH-st pole juba piisavalt kirjutatud? Mina usun, et mida rohkem rõhutada probleeme ja eirata posiitivseid külgi, seda tõenäolisemalt seisame ka silmitsi uute probleemidega. Uute probleemide all pean ma ennekõike silmas liialt madalat enesehinnangut ja tunnet, et paljud uksed on suletud. On asju, millega pole võimalik hakkama saada.
Kui aga rõhutada selle asemel eeliseid, siis usun, et tulemus võib olla vastupidine: kõrgem enesehinnang ja tunne, et paljud uksed on hoopis avatud. ATH tähendab nimelt, et sul on teistugune – ja ainulaadne – tööriistakast, mida tuleb kasutama õppida.
Samal ajal tahan ma ka toonitada, et positiivsete omaduste nimekirja näol on tegemist laia üldistusega ja kõik ATH-ga inimesed ei evi kõiki neid jooni – nagu pole kõikidel ka kõiki probleeme. Pole siiski kahtlust, et eelnevalt nimetatud positiivseid omadusi esineb rohkem just ATH-ga inimestel.
Anders Hansen “ATH eelised. Millisel skaala osal paikned sina?”
ATH diagnoosi on pikalt probleemide allikaks peetud, kuid just ATH-ga kaasnevad iseloomuomadused aitasid meie esivanematel ellu jääda. Kui puudus võime savannis süvitsi keskenduda, oli tagajärjeks nälga suremine või metslooma saagiks langemine. Teatud omadused olid tol ajal suureks eeliseks, kuid täna käsitleme neid diagnoosina. Ometi peitub meis kõigis rohkemal või vähemal määral ATH jooni.
Anders Hanseni raamatust “ATH eelised. Millisel skaala osal paikned sina?” saad teada, kuidas diagnoos enda kasuks tööle panna, puudutagu see sind ennast või sinu lähedasi.
About the author
