Epp Petrone on viljakas kirjanik, ajakirjanik, blogija ning kirjastuse Petrone Print asutaja. Muidugi on ta ka suur rändaja ning enamikel juhtudel jõuavad tema seiklused ka raamatuvormi, Järgnevalt soovitabki Epp mitut suurepärast reisiteemalist raamatut, mille seast leiab huvitavat lugemist igas vanuses rännu- ja raamatusõber!
Rene Satsi “Sri Lanka nüüd“
Epp Petrone soovitab: “Satsi tunnistab kohe esimesel lehel, et eelkõige huvitab teda elus konflikt, olgu siis argiilmas või rännates. Ta on seda tüüpi inimene, kes läheb rööbaste peale lähenevat rongi pildistama ja öösel äikesega marutavasse ookeani ujuma (mille käigus kaotab aluspüksid), loomulikult topib ta oma nina Tamiili Tiigrite pessa ja purjutab inimestega, kelle seltsis tasuks kaine olla. Lisaks hullule iseloomule on tal hea silm ootamatute kujundite märkamiseks ja mõnus komme kompleksivabalt igasuguseid teisi autoreid tsiteerida.
Ning tegelikult saab kogu selle naljaka kompoti peale ootamatult palju teada ka Sri Lanka poliitilisest olukorrast, ajaloost ja sellest, mis tunne võiks olla seal reisida.”
Eeva Kaun “Minu India“
Epp Petrone soovitab: “Eeva Kaun töötab Indias ühe ajakirja juures keset värvikaid tüüpe ja uskumatuid dialooge, teda saadetakse välitöödele uurima India veeprobleemi ja leidma India vaesust, loomulikult on nende rännakute sees igasuguseid naha-üle-kõrvade-tõmbamisi ja (India-raamatute ja India-reiside vaat et) kohustuslik hull india pulm… Naljakas, (enese)irooniline ja neetult aus tekst. Ma arvan, et see raamat on hea lakmuspaber, mille järgi saab inimene testida, kas talle sobiks Indias reisimine või mitte.”
Epp Petrone “Kas süda on ümmargune? 3. osa: Jumala juurde“
Epp Petrone soovitab:“Soovitan siia ka ühe enda kirjutatud raamatu: minu lood Indiast, peamiselt aašramist, põikega Inglismaa haiglasse ja Venemaa kloostrisse.
Kes on need inimesed, kes jätavad muu elu ja lähevad eraklasse elu mõtet otsima? Võrreldes kahe eelmainitud raamatuga on siin rohkem vaimseid otsinguid, aga tegelikult on ka need otsingud päris naljakad, seikluslikud ja ohtlikud. Minestades keset peldikut, roostes kraani otsa, võib endale näiteks lahtise peahaava kukkuda.”
“Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi“
Epp Petrone soovitab:“Milleks üldse reisida? Lõppeks on kõige tähtsam nagunii su enese sees. Aga et selleni jõuda, on vaja otsida, sageli ka füüsiliselt liikuda…
Akadeemik Martti Kalda on kokku pannud rahvaliku ja lihtsa, aga kindlasti hariva raamatu: erinevate uskude esindajad kõnelevad oma kogemustest kloostris või aašramis. Sõna saab ka isepäine munkpreester, kes on kirikliku uurimise all. Kõik nad on eestlased, pärit tänasest päevast pärit, siitsamast meie kõrvalt. Läbi nende lugude saab selgemaks ka budismi, krišnaismi, jooga ja õigeusu olemus. Ilus ja omamoodi mõtteilma puhastav-korrastav tekst.”
Mark Steward “Suured ekspeditsioonid“
Epp Petrone soovitab: “Seda raamatut loeme praegu koduõppe korras koos mu 9-aastase tütrega. Tegelikult on see täiskasvanuile mõeldud teos, aga sobib kindlasti ka noorematele. Fotode ja kaartidega illustreeritud rännakud, suurejoonelised ja ajaloolised. Kuule. Ümber planeedi. Üle ookeani. Lõunapoolusele. Mount Everestile. Mina kõiki neid rännakuid varem ei teadnud, nii mõnestki seiklusest lugesin nüüd esmakordselt, näiteks kuidas kolm aborigeentüdrukut läbi kõrbe vangistusest tagasi koju põgenesid või mismoodi pääses lääneilma esindaja kinnisesse islami linna. Minu jaoks on see raamat ka nagu värav teemadesse, mitme loo puhul soovisin juurde guugeldada, et leida veel infot, võimalusel ka pikemaid raamatuid või filme antud teemal.”
Jeff Kinney “Ühe äpardi päevik: puhkusereis”
Epp Petrone soovitab: “Tean vähemalt kolme last, kes just selle sarjaga on reaalselt vabatahtlikult lugema saadud. Ma pole seda konkreetset teost tegelikult ise lugenud, aga mu 9-aastane just hiljuti kirjutas lugemispäevikusse: “Lahe raamat! Perekond läks lõunamaale reisile ja kõik läks täpselt vastupidi, kui nad plaanisin. Sain rohkem teada mürgisest veest ja mürgistest elukatest.””
Graham Hancock “Jumalate võlurid“
Epp Petrone soovitab: “Graham Hancock on avatud maailmavaatega rändur, kellel on konkreetne erihuvi: geomütoloogia. Kõigis oma raamatutes on ta seadnud küsimärgi alla, kas me oma ajalugu õigesti käsitleme (tõestab, et Atlantis oli olemas, Noa-aegne veeuputus oli päris, iidsete maajade monoliitehitised olid vaid “jäämäe tipp” kunagistest kõrgtsivilisatsioonidest jne). Kohati saab teda lugeda kui rännukirjandust, sest tõde tuleb otsimas käia kõigilt kontinentidelt, aga samas teeb ta ülevaateid astronoomiast, füüsikast, geoloogiast – teisisõnu, rändab ajas ja teadustes kompleksivabalt ringi.
Nõrga närvisüsteemiga inimesele võib olla paha lugeda, kuhu Hancock jõuab otsade kokku viimisel: et kunagi umbes 12 800 aastat tagasi sisenes planeet Maa kosmilise prügi tsooni ja elas üle mitu kokkupõrget… ja nüüd oleme uuesti sellesse ohtlikku tsooni sisenenud, just sellele olevat viidanud maajade kalender ja mitu muud eelmise kõrgtsivilisatsiooni poolt jäetud märki. Õnneks on see tsoon meil läbimisel aastail 2012-2040, nii et pool ohtlikust rännust on juba edukalt möödas”
Epp Petrone “Meie taluelu. Memme nõuanded“
Siin kaante vahel on kahe maal elava naise kirjavahetus, teemad katavad taluelu aastaringi: aiandus, põllundus, korilus, laut, aga vahele tuleb juttu ka virvatulukestest ja hingetoidust. Epp Petrone, kirjanik, ema ja perenaine Setomaal: “Oli kummaline kevad, koroonakriisi aeg. Ühtäkki taipasin, kui vähe ma tean, kui mult internet ära võtta. Ja taipasin, mismoodi olen tüüpiline rabeda katkestuste-kultuuri näide. Loe edasi…
About the author
