Pereterapeut ja holistiline terapeut, lektor ning autor Katrin Saali Saul soovitab ajal, mil vaimsele tervisele pööratakse põhjendatult üha enam tähelepanu, psühholoogia ning suhete valdkonda sobituvaid mitmesuguseid teoseid. Paarisuhted, déjà vu ning armastuse seos, kreeka mütoloogia ja eestlaste seksuaalkäitumine leiavad kõik Sauli põhjalikes soovitustes mainimist.
Endel Talvik “Mõtteid Kreeka mütoloogiast ja mõtlemisest”
Katrin Saali Saul soovitab:
“See raamat on inimesele, kes on huvitatud nii Antiik-Kreeka müütidest kui psühholoogiast. Endel Talviku sügavad teadmised mõlemast valdkonnast võimaldavad lugejal vaadata müütiliste tekstide taha ja mõtiskleda, mille pärast on need müüdid tekkinud ning analüüsida müütide sümboleid. Endel Talvik suudab viia lugeja mõistmiseni, kuidas lood Pandorast, Iokastest, Zeusist, Prometheusest, Oidipusest ja teistest antiiksetest tegelastest peegeldavad tegelikult ka tänapäevase inimese hingemaastikul toimuvat.
Müüdid räägivad ju alati inimese olemusest. Kas inimloomus on muutunud Antiik-Kreeka ajaga võrreldes? Tundub, et mitte. Näiteks Zeusi ja Hera jumalik abielu oli täidetud samasuguste kärgpere probleemidega nagu meiegi ajal.
Ka Antiik-Kreeka müütides tegelased armastavad, loovad uut ja paremat maailma, aga ka imetlevad ennast, kadetsevad, rivaalitsevad. Ka müütides tehakse kangelastegusid ja viseldakse väikluse võrgus. Just samamoodi nagu meiegi 21. sajandil.”
Julie Schwartz Gottman jt “Mida naised tahavad. Käsiraamat meestele”
Katrin Saali Saul soovitab:
“Ameerika psühholoogiadoktor John Gottman on mehi ja naisi uurinud üle 40 aasta. Ta kirjeldab koos oma kaasautoritega teadusuuringutele tuginedes mehe ja naise olemise, mõtlemise ja käitumise eripärasid, nende eripärade kujunemise antropoloogilist tasuta.
Aga veelgi enam, Gottman teab, et meeste silmis on suhtes tekkivad tülid üks suuremaid probleeme, mis neilt hingerahu viivad. Õpetused meestele, mida teha, et neid tülisid oleks vähem, on kuldaväärt. Ta annab erakordse selguse ja konkreetsusega näpunäiteid meestele, kuidas muutuda oma naisele parimaks kaaslaseks, lausa kangelaseks ja iseenda silmis tõeliseks tegijaks.
Minu igapäevatöö seisneb suuresti selles, et kuulan naiste ja meeste jutte suhetest, mis enam rahuldust ja rõõmu ei paku. Väga sageli taban end mõttelt, et meestele tundub, et naised on samasugused olendid kui mehed, ainult et vähem karvasemad ja väiksemad ning naistele jälle näib, et mehed on samasugused kui naised, ainult et suuremad ja karvasemad.
See üleilmne eksiarvamus põhineb suuresti sellel, et me räägime samu sõnu samas keeles, ent eluline tõsiasi on paraku, et meeste ja naiste dialoogis läheb palju “tõlkes kaotsi”.
Ei satu just sageli kätte raamatut, mis on kirjutatud nii asjatundlikult, samas lihtsalt ja tõlgitud nii hästi, et süda rõõmustab. Soovitan seda raamatut soojalt. Juba kogenud suhetes olijatele ja noortele meestele.”
Beverly Engels “Emotsionaalne ja vaimne vägivald”
Katrin Saali Saul soovitab:
“Ideaalis on paarisuhe koht, kus partner on sõber ja tugi, kaaslane heas ja raskustes. Ideaalis on paarisuhe see koht, kus saame terveneda oma eelneva elu hingehaavadest. Ideaalis koheldakse meid paarisuhtes lahkelt ja meie vajadustesse suhtutakse mõistvalt. Aga elu pole ideaalne. Sageli hoopis vastupidine.
Suhe mõjub paljudele nii, et seal kaotatakse enesehinnang ja usk enda väärtusesse. Partneri näol pole sugugi alati tegemist sõbraga, nii mõnigi tunnetab oma partnerit kui suurt kontrollijat. Suhtes võib tunda end üksikumaltki kui päris üksi elades. Ja harvad pole need lood, kus partner pole üldse lahke ega hooli su vajadustest. Paljud psühholoogilise nõustamise klientidest räägivad, et neile tehakse suhtes liiga. Talupojamõistus ütleb, et kui asjad ei lähe nii nagu tahaks, siis me seisame enda ja oma vajaduste eest. Paljud inimesed aga möönavad, et nad lasevad endale teha liiga. Miks me laseme siis endale suhtes liiga teha?
Pole vahet, kas sa oled naine või mees, hetero või homoseksuaalne, rikas või vaene, kõrgharidusega või mitte, käid tööl või oled kodune, liiga tegemine võib osaks saada kõigile.
Nii mitmeski mõttes on emotsionaalne vägivald palju kahjustavam kui füüsiline väärkohtlemine. Peamiselt seetõttu, et füüsiline vägivald on tsükliline. Vägivaldsed episoodid vahelduvad mesinädalate perioodiga täis kahetsust, tähelepanu, hoolimist ja suuremeelsust. Emotsionaalne vägivald aga toimub igapäevaselt. Selle tagajärjed on kahjustavamad, sest see toimub nii sageli ja ilma „puhkuseta“, mis võimaldaks emotsionaalselt vahepeal kosuda.”
Harville Hendrix “Teekond soovitud armastuseni”
Katrin Saali Saul soovitab:
“On Sul mõnikord, olles uue partneriga tuttav vaid veidi, käinud peast läbi mõte: ”Kuigi oleme koos olnud nii vähe, on mul tunne nagu teaksin sind.” Déjà vu. Teineteise seltsis on väga kerge olla, kõigest saab rääkida.
Ning natuke aega hiljem: ”Veider, kuigi oleme tuttavad alles natukene, on mul tunne nagu oleksin sind alati teadnud, nagu tunneks ma sind juba kaua-kaua!”
Kui ollakse juba pisut rohkem tuttavad: ”Kui ma olen sinuga, tunnen ennast nii tervikuna, ma pole enam üksi, sa mõistad mind!”
Veel pisut hiljem: ”Ma armastan sind nii palju, et ei suuda sinuta elada! Ma vajan sind!”
Läbi aegade on püstitatud huvitavaid teooriaid selle kohta, mille alusel inimesed valivad endale paarilise, miks tõmbutakse. Harville Hendrix loob nende teooriate kõrvale uue, intrigeeriva hüpoteesi – imagoteooria, mis väidab, et valik toimub hoopis tuttavuse baasilt. Nimelt, meis kõigis on peidus Imagokuvand, mis ühendab endas meie ema, isa ja teiste oluliste mõjutajate kombineeritud positiivsed ja negatiivsed iseloomuomadused. Seega, me ei vali partnerit välja mitte selle pärast, et ta on noor, ilus või mõjuvõimas ega sellepärast, et tema kõrval tundud endale toredam, vaid selle pärast, et aju on ta tänu sellele, et partneril on sind kasvatanud ja mõjutanud inimeste positiivsed ja negatiivsed iseloomujooned lihtsalt ära tundnud. Just-just, ka negatiivsed!
Ajal, mil valime partnerit kohtume ju sadade inimestega, ent enamus neist jätab meid suhteliselt jahedaks. Vaid mõni neist pälvib me tähelepanu ja röövib rahu. Ning tihti on see seotud sellega, et ta tundub nii tuttav.
Kuidas õppida oma partnerit paremini tundma?
Kuidas tervendada partneri abil oma lapsepõlve hingehaavad?
Kuidas rääkida oma probleemidest nii, et sul jääks tunne, et sind on tõepoolest kuuldud ja mõistetud?
Need vastused leiad Harville Hendrixi raamatust. Leiad nii teoreetilised selgitused kui praktilised harjutused.”
Esther Perel “Armastus ja petmine”
Katrin Saali Saul soovitab:
“Tervise Arengu Instituut avaldas eestlaste seksuaalkäitumise uuringu, mille kohaselt tunnistas ligi veerand vastanuist, et on viimase püsisuhte ajal olnud truudusetu.
Kui üks nähtus on nii laiapõhjaline, siis oleks mõistlik seda põhjalikumalt uurida. Pole mõtet, kivi käes, süüdlasi pilduma minna. Järelejäänud kontingenti jääks ühe rahvuse edasipüsimiseks liiga väheseks. Lihtne on hukka mõista, eriti kui endal sellist kogemust pole. Keerulisem on mõista. Ent kuna see fenomen puudutab meist vähemalt iga neljandat, aga tõenäosemalt iga kolmandat, on mõistlik huviga kuulata nii petjaid kui ka neid, kelle pärast petetakse ja petetuid endid. Et proovida mõista.
Esther Perel uurib truudusetuse põhjusi sooja südame ja selge peaga, mõistvalt ja hoolivalt ning sõnastab põhjused, mis petetakse ning millised tagajärjed sellel on kõikidele osapooltele.”
Katrin Saali Saul “Naiseks olemise kunst”
Rahvasuu naljatab, et Jumal, kes oli maailmaloomise protsessis mehe valmis meisterdanud, silmitses teda hetke ja mõtles: „Ma suudan paremini.“ Ning tegi naise.
Väeline naine on jumaliku loomingu kauneim meistritöö. Kuidas aga elada oma elu selliseks, et jumalik läte naises ei kuivaks, et sära aastatega ei tuhmuks, vaid väge tuleks vanusega juurde?
About the author
