Meie selle sügise muusa ja tark naine Taskus on särasilmne talent Merje Talvik. Merje juhib Haridus- ja noorteametis turundust ja kommunikatsiooni, on töötanud Tartus Toomemäel asuva Riigikohtu kommunikatsioonijuhina, olnud Mema loovagentuuri üks asutajatest ja populaarse Memaplanneri idee autor ning turundaja. Lisaks igapäevatööle leiab meie sügise muusa ka põneva kunstiga tegelemast ja magistrikraadiga Tartu Ülikoolis ennast täiendamas.
Merje jagas lahkelt meiega lugemissoovitusi, mis on teda köitnud ning elus edasi aidanud. Tutvu allpool lähemalt Merjet inspireerinud teostega ning luba ka ennast üllatada!
James Clear “Aatomharjumused”
Olgu missiooniks puusalt paar kilo maha raputada, esimene maraton läbida või töises plaanis uhke kannapööre korraldada, veename end tihti, et suur edu nõuab suuri samme. Tegelikult taandub aga kogu maagia igapäevaharjumustele, mitte kord elus tehtud muudatusele, selgitab James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“.
Merje soovitab: “See on üks mu kõige praktilisema väärtusega lugemisi, mida mäletan ja milles olevad soovitused päevapealt kasutusele võtsin.”
Nir Eyals “Hooked”
Miks mõned tooted köidavad meie tähelepanu, teised mitte? Mis paneb meid pelgalt harjumusest kindlate asjadega tegelema? Kas on olemas ka teatud muster, millega tehnoloogiad meid köidavad? Raamatus vastab autor neile küsimustele oma aastatepikkuse uurimistöö, nõustamise ja praktilise kogemusega, andes lugejale ka praktilisi teadmisi.
Merje soovitab: “Kui soovid mõista tarbijakäitumist ja jõuda edukate müügikampaaniate põhjusteni, siis soovitan lugeda.”
Anna Gavalda “Koos, see on kõik”
Alates hetkest, kui nad näitavad Paulette’ile tema uut kodu, varitsedes erutunult ja ühtlasi murelikult iga tema reaktsiooni ja kommentaari (mida ei tule), kuni järgmise saatuse vingerpussini – ja neid saatus ju armastab – puhub nende väsinud nägudele soe tuuleõhk.
Merje soovitab: “Elutruu ja südamlik prantslaslik romaan, mis pühib hoobilt kõik töömõtted ja haarab oma empaatia ning huumoriga.”
Elif Shafak “Armastuse 40 reeglit”
Kaks paralleelselt kulgevat ning omavahel põimuvat lugu armastusest. Üks neist jutustab tänapäeva koduperenaisest, teine 13. sajandi sufi müstikust Rumist. Kohtumine kurikuulsa rändmunga Šamsiga tegi edukast, ent õnnetust õpetlasest maailma tuntuima armastuslüüriku. Poeetiline, kirglik, tark – need sõnad iseloomustavad nii raamatut kui ka selle autorit Elif Shafakit.
Merje soovitab: “Raamatu puhul ei tasu lasta end eksitada pisendavast pealkirjast, tegemist pole käsiraamatuga, vaid hästi läbimõeldud ja meisterlikult kirjapandud looga, mis päris kindlasti puudutab.”
Riikka Jäntti “Väike hiir läheb telkima”
Soe ja humoorikas pildiraamat väikese linnahiire tegemistest, kellega on lapsel lihtne samastuda. Sobilik ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat.
Merje soovitab: “Väikese hiire tegemised on mu laste täielikud lemmikud, kirjutatud mõnusa lihtsusega ja jätavad ruumi ka loovusele.”
Kuu Elina “Kuu Luul”
“Kuu Luul” on Elina Naani teine luulekogu, mis ilmutab end sel korral kahes formaadis- raamatuna ja sõsarprojektina heliteosega. Raamat jätkab sealt, kus esikteosega naiseks kasvamine pooleli jäi. Lühemate ridade kõrvale on sündinud filosoofilised arutlused ja seisundisõnastused, mis poeetiliselt lugeja siseilma sukelduma kutsuvad.
Merje soovitab: “Tasub avada siis kui mõned read vajavad kirjutamist, mõned mõtted loksumist ja mõni tunne virgumist.”
Kui soovid veel täitusid. Vendade Grimmide kauneimaid muinasjutte
400 lehekülge Jakob ja Wilhelm Grimmi kirja pandud aegumatuid muinaslugusid, saatjaks Julie Völki meeleolukad illustratsioonid.
Merje soovitab: “Einstein olevat öelnud, et kui tahad, et su lapsed oleksid intelligentsed, loe neile muinasjutte. Ning kui sa tahad, et nad oleksid veel intelligentsemad, loe neile veel rohkem muinasjutte. Ülikaunis kinkeraamat, mis sobib suurepäraselt ka täiskasvanutele.”
Shonagon “Padjamärkmed”
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Pole teada, kas „Padjamärkmed“ pidi autori nägemuses saama ka mingi lõpliku kuju või olidki need juhumärkmed, mida ta oma puidust peatoe laekas hoidis.
Merje soovitab: “Lummavad ja poeetilised sajanditevanused mõttesalmikesed, mis on Jaapani keelest nii osavalt meie emakeelde tõlgitud, et pakuvad ka tänapäeval elegantset ja värsket sõnainspiratsiooni.”
About the author
