Hiljuti ilmus eesti keeles Pariisi kliimaleppe võtmeisikute Christiana Figuerese ja Tom Rivett-Carnaci raamat „Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis“. Uudiseid sellest, et kliimaga on kehvad lood, võib lugeda praktiliselt iga päev. Aga mida siis ette võtta? Kuidas luua meie lastele parem maailm? Sellest see raamat räägibki ja sel teemal tegime juttu kliimaeksperdi Dr Annela Anger-Kraaviga, kes on üks raamatu soovitajatest.
Töötad Cambridge’i ülikoolis kliimamuutuste poliitika uurimisgrupi direktorina, esindad läbirääkijana Euroopa Liitu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumistel, kus oled juba aastaid osalenud. Valitsusi ja firmasid nõustad üle maailma. Kas kirjeldaksid põgusalt, kuidas üldse sattus üks Saaremaa naine maailma tipptasemel kliimakriisile lahendusi otsima?
Eks siin on olnud palju juhuste kokkulangemist. Huvi oli mul kliimamuutuste ja -poliitika vastu juba ülikooliõpingute (bioloogia ja rahvamajandus) ajal, aga Eestis polnud siis veel kedagi, kes selle teemaga oleks tegelenud. Ja kui Eestis magistriõpinguid alustasin, siis polnud mulle juhendajat. Nii vaatasingi välismaa poole ja oli suur õnn, et Cambridge’i ülikool mind keskkonnapoliitika erialale vastu võttis. 2009. aastal kutsus toonane keskkonnaminister mind kaasa Kopenhaagenisse kliimakonventsiooni kohtumisele ja sealt järgnes üks asi teisele. Samal ajal olen jätkanud tegutsemist teadlasena, et hoida end kursis viimaste erialaste teadmistega ning ise ka panustada.
Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac kutsuvad oma raamatus lugejaid üles jonnakale optimismile. Kui sa vaatad, mis toimub maailmas praegu, siis kuidas sulle tundub – kas meil on alust optimismiks?
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadi hiljutise juhi ja endise budistliku munga raamat „Tulevik on meie teha“ on optimistlik vaade tulevikku, kus inimene elab õnnelikult ja rahulikult loodusega kooskõlas. Raamat seob kliimamuutuste ajaloo, poliitika ja teaduse üheks terviklikuks looks ning seletab lahti preaguse kliimakriisi ja selle põhjused. Samuti annavad autorid lugejale juhiseid, mida ta ise kohe ja ka kaugemas tulevikus teha saab, et inimkond tekkinud olukorrast võimalikult hästi välja tuleks. Kuigi olukord maailmas on keeruline ja siiani ei ole suudetud kliimasüsteemi soojenemist kontrolli alla saada, võib ikka veel optimistilk olla. Ajakirja National Geographic okeonograaf Sylvia Earle on öelnud: „Praegune aeg on üks halvimaid, aga ka üks parimaid, sest meil on veel võimalus [olukorda muuta]“. Nii et veel jõuab, kui me kõik – iga valitsus, majandusharu, firma ja iga inimene – koos kiiresti tegutseme.
Kliima muutumine on kohutavalt keeruline teema. Sama keeruline on ka küsimus, kuidas ühiskond peab muutuma selleks, et kliima muutumisega kaasnev tooks võimalikult vähe kahju nii loodusele kui ka inimestele. Lihtsa lugeja võib see suur ja keeruline probleem võtta päris nõutuks. Kui sa peaksid valima ühe soovituse, mida eesti lugejal kindlasti järgida tasuks, et anda oma panus, siis milline see võiks olla?
Kliimamuutusi võib võrrelda konna keetmisega (see on illustratiivne võrdlus – palun mitte kodus proovida!). Muutused toimuvad aeglaselt ja paljudes kohtades, nagu Eestis, üsna märkamatult, kuni hetkeni, kus tagasipöördumist ei ole ning me oleme iseenda ja looduse hävinemise teele viinud. Kuna suur osa kasvuhoonegaasidest, mis kliimasüsteemi soojenemist põhjustavad, jaotub atmosfääris enam-vähem ühtlaselt, siis on tegu globaalse probleemiga ja seega on meil kõigil maailma kodanikena roll selle probleemi lahendamisel. Soovitusi, mida lugeja teha saaks, on palju, seitset neist võib lugeda siit. Kui nendele üks soovitus veel juurde lisada, siis kustuta tuled ruumis, kus sind parajasti pole, ja kui sul parasti valgusallikat või aparaati vaja pole, siis lülita see välja. Tundub lihtne, aga mul endal läks tükk aega, et sellest harjumus saaks.
Ja lõpetuseks ei saa jätta küsimata lugemise ja raamatute kohta. Jääb sul kiire töötempo ja tähtsate ülesannete kõrval aega ka niisama raamatuid lugeda? Ja kui nii, siis milliseid raamatuid sa loed?
Suure osa lapsepõlvest ja teismeeast veetsin ma raamatuid lugedes. Pean ausalt ütlema, et praegu lihtsalt oma lõbuks raamatute lugemiseks palju aega ei jää. Peaaegu iga päev loen teaduskirjandust – artikleid teadusajakirjades ning teadusraamatuid ja -kogumikke. Viimane suurem lugemine oli valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli raport kliimamuutuste loodusteaduslikest alustest. Raport avaldati selle aasta 9. augustil, soovitan kõigil lugeda raporti lühikest kokkuvõtet. Aga kui mul leidub veidi aega niisama lugemiseks, siis on see, mida loen, väga eklektiline – filosoofilisest ja populaarteaduslikust kirjandusest ilukirjanduse ja luuleni, sõltub tujust ja ka sellest, mis parajasti kätte satub.
Christiana Figueres, Tom Rivett-Carnac “Tulevik on meie teha”
Me suudame kliimakriisiga toime tulla. See raamat näitab, kuidas seda teha. Tulevik pole veel lõplikult kirja pandud ja meil on selleks kaks valikut. Tulevik sõltub sellest, milliseid otsuseid me teeme praegu. Kuidas me siis saaksime maailma lugu muuta? Loe lähemalt…
About the author
