Hele-Riin Moon alias Birk Rohelend on Eesti kirjanik, kelle esivanemate soontes voolab nii saksa kui ka rootsi verd. Hariduselt geenitehnoloog ning igapäevaselt kommunikatsiooniekspert on kirjutanud stsenaariumid telesarjadele „Padjaklubi“, „Nurjatud tüdrukud“ ning „Restart“ ja avaldanud nii proosa- kui ka luuleteoseid. Tema viimane romaan on „Kuldne laps“, mis on Silva Stökeli krimiromaanide sarja teine osa ja järg põnevikule “Sa pead suudlema Silvat”.
Milliseid raamatuid ja miks Birk raamatusõpradele soovitab?
Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid”
Tegu on maailmakirjanduse ühe olulisema teose, Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid” uue tõlkega eesti keelde, tõlkijaks Virve Krimm (snd 1938), kes on eestindanud ka Ivan Turgenevi, Lev Tolstoi jpt loomingut.
„Vennad Karamazovid” ilmus 1880. aastal ja jäi Dostojevski viimaseks romaaniks. Eesti keeles ilmub romaan kahes osas.
Romaanile on kirjutanud saatesõna Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop. Loe edasi…
Birk Rohelend: “Dostojevski mahukat psühholoogilist kriminaalromaani on kõigi aegade suurimaks teoseks pidanud nii Alber Einstein kui ka Sigmund Freud. Inimhingede ekspert Dostojevski vaatab haruldase tundlikkusega erinevate hingede kõige sügavamatesse soppidesse ning küsib igavikulisi küsimusi. Mis paneb ühe inimese liikuma, miks ta langetab oma otsuseid just nii, nagu ta seda teeb? Miks tekivad inimeste vahel konfliktid, mis on armastus, põlgus ja kättemaks? Psühholoogilise romaani suurmeistri taset ei ole tänapäevani ükski teine kirjanik suutnud ületada.”
Francis Scott Fitzgerald “Suur Gatsby”
“Tol õhtul, kui ma esmakordselt Gatsby majja läksin, olin mina arvatavasti üks vähestest külalistest, keda oli tegelikult kutsutud. Gatsby juurde ei oodatud küllakutset– sinna lihtsalt mindi. Istuti autosse, sõideti Long Islandile ja leiti end korraga Gatsby väravast. Tavaliselt leidus ikka keegi, kes Gatsbyt isiklikult tundis ja uustulnukaid tutvustas, seejärel aga pidas igaüks end üleval, nagu viibiks ta mõnes lõbustuspargis. Juhtus mõnikord sedagi, et külalised tulid ning läksid, ilma et nad oleksid peremeest kohanud – tulid selle lihtsameelse endastmõistetavusega, mida Gatsby pidudel kasutati sissepääsupiletiks.” Loe edasi…
Birk Rohelend: “Geniaalse Fitzgeraldi kuldajastu teost on nimetatud kõigi aegade parimaks romaaniks. See on kindlasti kohustuslik teos igale lugemis- ja kirjutamishuvilisele, sest jutustab pealtnäha hooletu elegantsiga väga hästi komponeeritud unikaalse peategelasega haaravalt traagilise loo, väga inimliku loo. Stiilipuhtas ja ajastutruus art deco võtmes uustrükk kaunistab iga raamaturiiulit ja kingikotti.”
Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita”
Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma. Loe edasi…
Birk Rohelend: “Bulgakov suudab talle omase imepeene huumoriga tuua argisesse, väikekodanlikult nürimeelsesse Moskvasse kõige hämmastavamad ja usutavamad müstilised tegelaskujud, kes kargavad paberilt otse ellu kõige esimestest repliikidest alates. Romaan, mis põimib endasse pea kahetuhandeaastase ulatusega raamloo, on ühtlasi kõige ilusam armastusromaan, mis on eales kirjutatud. Kui paljud naised annaksid oma hinge armastatu päästmise nimel?”
Amy Tan “Köögijumala naine”
Winnie ja Helen, elupõlised sõbrad, on hoidnud üle viiekümne aasta teineteise saladusi. Kui Helen otsustab, et on aeg tõde avaldada, siis teab Winnie, et ta peab oma minevikust rääkima esimesena oma tütrele Pearlile – sealhulgas midagi kohutavat, mida isegi Helen ei tea. Ja nii algab lugu Winnie teekonnast: väikeselt saarelt Shanghai lähedal 1920. aastatel läbi laastatud Hiina Teise maailmasõja ajal ja viimaks USA-sse. „Köögijumala naine” on rabav portree vaprast naisest ning lugu, mis ülistab sidet ema ja tütre vahel, see on meisterliku jutustaja looming. Loe edasi…
Birk Rohelend: “Tani omapärase tehnikaga jutustatud ning täeliselt silmiavav lugu võimaldab heita pilgu Hiina naiste kunagisse argipäeva. Millist elu elasid naised, kellele ajalooliselt polnud ette nähtud isegi omal jalal korralikult käia? Tan näitab valusalt ja vahetult, milline on igapäevaelu, kui sul ei tohi olla isegi oma arvamust ning kõik, mida su mees teeb, on õige, sest et ta on mees. Tan küsib: kui kaugele ollakse valmis minema, et sellisest elust põgeneda? Väga hea peeglissevaatamise raamat, mis näitab kristallselgelt, kui harjunud me tänapäeval oma vabadusega oleme – ja kuidas see vabadus on meid palju nõrgemaks teinud.”
Lars Kepler “Mänguväljak”
Kosovos missioonil olles saab leitnant Jasmin Pascal-Anderson haavata. Tema süda seiskub ning ta on üks minut ja nelikümmend sekundit surnud. Uuesti ellu ärgates on ta veendunud, et teab, mis ootab inimesi pärast surma. Ta väidab, et jõutakse ühte vägivaldsesse sadamalinna.
Arstide arvates on Jasminil posttraumaatiline psüühikahäire ja teda ravitakse kui psühhoosihaiget. Paranedes alustab ta uut elu ja talle sünnib poeg, kellele ta paneb nimeks Dante. Viis aastat hiljem satuvad nad autoõnnetusse, kus poeg saab raskelt vigastada. Tema opereerimiseks peavad arstid tema südame seisma panema. Loe edasi…
Birk Rohelend: “Krimižanri austajatel tasub uuema aja esindajatest kindlasti pöörata tähelepanu sellele Rootsi kirjanikepaarile. „Mänguväljak“ on nende uusim teos, mille peategelaseks on endine naissõjaväelane, kes on valmis drastilisteks sammudeks, et päästa oma last. Kepleri(te) stiil on lennukas ja fantaasialend detailirohke, brutaalne vägivald vaheldub mänguliselt lihtsalt kirgliku igatsuse ja siira armastusega. Ladus lugemine hämarateks õhtuteks.”
Birk Rohelend “Kuldne laps”
“Hämaruses libiseb lahtisest aknast aeglaselt sisse midagi pikka ja valget. Valge madu. Hirm naelutab Silva paigale, veri kohiseb kõrvus. Instinktiivselt surub ta silmad kinni, ei, see ei saa olla päriselt, ma magan, ma näen seda unes, kõik on tegelikult hästi, siin ei ole kedagi. Meeletu jõuga sunnib ta end hirmust hoolimata silmi avama. Sekundiga saab kõik selgeks.
See on käsi. Keegi tahab mu last röövida.” Loe edasi…
Birk Rohelend “Sa pead suudlema Silvat”
Ühel õhtul põhjustab ajakirjanik ja väikelapse ema Silva Stökel magamatusest peaaegu avarii. Teda jääb painama tunne, et naine, kellele ta oleks äärepealt otsa sõitnud, on tema lapsepõlvesõbranna Helena. Probleem on aga selles, et Helena kadus jäljetult kakskümmend aastat tagasi. Kui Silva asub sõbranna jälgi ajama, saab kiirelt selgeks, et tema kadumise lugu ei ole kaugeltki ainus õõvastav ja verine saladus, mida Omavere pealtnäha rahulik ja vaikne väikelinn endas peidab. Loe edasi…
About the author
